Tervishoiuteenus pole paljudele taskukohane

Tervishoiuteenus pole eestlastele odav, paljudele pole see taskukohane. Kuigi 13 protsenti palgast on soliidne mõõde, lisandub valdkonda raha ka patsientide taskust. Süsteemis olijad leiavad, et seda on ikka vähe. Nõutakse juurde.

Ollakse veendunud, et valdkonnas peaksid liikuma suuremad summad. Lähenemine tuleneb sellest, et toetutakse ebaadekvaatsetele arvudele. Riigieelarve eraldistes ei kajastu summad, mis liiguvad valdkonda muid teid pidi. Kodanikud panustavad ka ise raviprotseduuride rahastamisesse. Tasutakse omaosalust ravimite hinnas, raha käiakse välja visiiditasude maksmisel, eraarstiteenuse arvete tasumisel. Tegemist pole tühiste summadega. 

Ühiskassast eraldatakse ravikulutustele üle 13 protsenti (mõni aasta tagasi 13,4% riigieelarvest, üle 5% SKTst), hariduskulutustele pea 12 protsenti (mõni aasta tagasi 11,6% riigieelarvest). Kaks valdkonda saavad veerandi riigieelarvest. 

Eestlaste omaosalus avaliku teenuse saamisel pole väike. Lisaks ravimite soetamisele, visiiditasudele ja transpordikulule tuleb kinni maksta ebakvaliteetsest teenusest tulenev praak. Vähe pole neid, kes kasinale sissetulekule vaatamata kasutavad erateenust.  

Tervishoiukulutuste hindamisel ei tohiks unustada summasid, mis tulevad patsientide taskutest. Riigiisade kavaldamine (kulutuste inimeste kanda jätmine) on teinud sellest kasvava suuruse.

Riigikontroll avalikustab: Riigikontroll leidis auditi käigus, et Eestis on patsiendi omaosalus ravimite ostmisel üks Euroopa suuremaid, ravimid on kallid ega ole patsiendile kättesaadavad. 2008. aastal oli patsientide ravimikulude keskmine osakaal Euroopas 18,9 protsenti, Eestis oli omaosalus 2011. aastal 34,5 protsenti (Delfi).

Ravimite käibemaks on aastatega kasvanud 80 protsenti (5 protsendilt 9 protsendile), kasvanud on ka omaosalus ravimite hankimisel (kompenseeritavad summad vähenenud). Haigekassa eraldised suurenevad. Ravikulutused (kokku) kasvavad. Valdkonnas askeldajad on endiselt rahulolematud. Nõutakse veelgi suuremaid summasid. Ähvardatakse tööseisakutega. 

Ravimine Eestis pole odav, see on kallim, kui statistilised arvud näitavad. Hinna ja kvaliteedi suhe pole üldsegi nii hea, kui asjaosalised arvavad. Kvaliteet aga enamgi kui kahtlane.