Alkoholihinna tõstmise asemel tuleks panustada alkoholivastasesse võitlusse

EPL: Alkohol läheb kallimaks. Kas alkoholi kättesaadavus peaks jõulisemalt vähendama?

http://www.epl.ee/news/online/alkohol-laheb-kallimaks-kas-alkoholi-kattesaadavus-peaks-joulisemalt-vahendama.d?id=64926722

Soomlaste ostud moodustavad üle kümnendiku Eesti jaemüügist. Suur osa sellest tuleb alkoholimüügist. Alkoholi kõrgem maksustamine tähendab seda, et viinaturiste ei jätku kauaks. Sellel on mõju sisetarbimisele ja maksulaekumisele.

Taloussanomat kirjutab, et Tallinna taskukohasus on illusioon, kui võtta viina ja õlle hind, siis peaksid Eesti tuurile tulevad vaatama kaugematesse ja soodsamatesse Euroopa linnadesse, nagu Varssav, Berliin või Vilnius.

Alkoholilt suurema obroki nõudmist annab sinisilmsetele põhjendada: tegemist on võitlustväärt pahega. Alkohol on aga süütumaid meelemürke. Erinevaid meelemürke müüakse apteekides (ravimid), leidub looduses (seened, taimed), sisaldub kemikaalides, annab kääritada. Kui ei viitsi vaeva näha, saab nurgatagustest raha või vahetuskauba eest soetada.

Otsustajate väide, et alkoholiaktsiisi tõstmisega jahutatavad nemad meelemürkide lembust, on üldsust eksitav. Meelemürkide tarbimises kehtib ühendatud anumate reegel. Alkoholi kallinemisel pöördutakse odavamate (tervisele ohtlikumate) poole.

Alkoholihinna tõstmise asemel tuleks panustada alkoholivastasesse võitlusse, teha kõik selleks, et inimesed eelistaksid joomasele kainet pead. Elukeskkond Eesti ei soosi ju kainet pead ega tervet mõistust, paljude närvisüsteem ei pea džunglireeglitele vastu. Kui 15 protsenti noortest üritab põgeneda reaalsusest lahustite, bensiini, liimi või gaasi abil, siis peab asi ikka päris hull.