EPL: Täna esitletava statistikaameti aastaraamat «Eesti
statistika aastaraamat 2012» toob välja, et Eestis on keskmine elukvaliteet
endiselt halvem kui enne majanduslangust, olles ligikaudu samal tasemel kui
aastal 2003.
http://www.tarbija24.ee/920726/vaesemad-eestlased-kulutavad-kuus-72-eurot-rikkamad-800?t=557#l
ÜRO tööorganisatsiooni ILO andmetel (72 riigi elanike ostujõu pingerida)
on eestlaste rahakott õhuke, isegi Bosnia ja Hertsegoviina,
Makedoonia ja Türgi elanikud on meist jõukamad. Eestit tuuakse sageli teistele eeskujuks. Seda teevad poliitikud. Ma teadvustan väga hästi, et see tuleneb varasemast riigieelarve
tasakaalust ja madala valitsussektori võla pärast, kuid riigi toimimise alused ei seisne ju mainitus, vaid elukeskkonna inimväärsemaks muutmises.
Toiduabi
saadetised eestlastele kasvavad. Tänavu saab sellest osa 129 000 eestlast. Nõudlus
on aga suurem. Statistikaameti andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses
15,8 protsenti eestlastest. 2010. aastal oli neid juba 17,5 protsenti. Uuringute
järgi elab 45000 last absoluutses vaesuses, kokku puudutab vaesus 63000 last. Vanemate olukord pole parem.
Eestlaste sissetulekud ja
sotsiaalsed tagatised on häbiväärselt nirud, Euroopa standardite järgi oleme
kehvikud. Isegi võrdlus kreeklastega paneb punastama, oleme pesuehtsad
kerjused. Viimastel ületab isegi miinimumpalk keskmise eestlase töötasu, kreeklastel on sotsiaalsed
tagatised 3,3 korda kõrgemad, pensionid kuus korda kopsakamad. Isegi kahekordne
mainitud kulutuste vähendamine ei langetaks neid eestlaste olukorda.
Paberite
järgi kuulume Euroopa Liitu, elustandardi poolest oleme aga sovjetid. Seniks kuni paljud kaaslastest
vaevlevad toimetulekuraskustes, otsuseid ühiskonnas langetab aga tühine
seltskond, pole Eestit Euroopa riigiks pidada põhjust. Statistiliste
andmetega annab küll vassida, kuid olukorda see paremaks ei tee.
Probleeme
tuleb teadvustada. Nendest rääkimine pakub lahendusi, võimaldab olukorda pehmendada,
eestluse alustalasid tugevdada. Praegustes tingimustes sarnaneb riigina Eesti pidalitõbise moodustisega, mis varem või hiljem oma otsa leiab. Mida
varem see juhtub, seda parem. Tõbisena toimetamine pole nauding, vaid piin.
No comments:
Post a Comment