Paberite järgi kuulume Euroopa Liitu, elustandardi poolest oleme sovjetid

EPL: Täna esitletava statistikaameti aastaraamat «Eesti statistika aastaraamat 2012» toob välja, et Eestis on keskmine elukvaliteet endiselt halvem kui enne majanduslangust, olles ligikaudu samal tasemel kui aastal 2003.

http://www.tarbija24.ee/920726/vaesemad-eestlased-kulutavad-kuus-72-eurot-rikkamad-800?t=557#l

ÜRO tööorganisatsiooni ILO andmetel (72 riigi elanike ostujõu pingerida) on eestlaste rahakott õhuke, isegi Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ja Türgi elanikud on meist jõukamad. Eestit tuuakse sageli teistele eeskujuks. Seda teevad poliitikud. Ma teadvustan väga hästi, et see tuleneb varasemast riigieelarve tasakaalust ja madala valitsussektori võla pärast, kuid riigi toimimise alused ei seisne ju mainitus, vaid elukeskkonna inimväärsemaks muutmises.

Toiduabi saadetised eestlastele kasvavad. Tänavu saab sellest osa 129 000 eestlast. Nõudlus on aga suurem. Statistikaameti andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses 15,8 protsenti eestlastest. 2010. aastal oli neid juba 17,5 protsenti. Uuringute järgi elab 45000 last absoluutses vaesuses, kokku puudutab vaesus 63000 last. Vanemate olukord pole parem.

Eestlaste sissetulekud ja sotsiaalsed tagatised on häbiväärselt nirud, Euroopa standardite järgi oleme kehvikud. Isegi võrdlus kreeklastega paneb punastama, oleme pesuehtsad kerjused. Viimastel ületab isegi miinimumpalk keskmise eestlase töötasu, kreeklastel on sotsiaalsed tagatised 3,3 korda kõrgemad, pensionid kuus korda kopsakamad. Isegi kahekordne mainitud kulutuste vähendamine ei langetaks neid eestlaste olukorda. 

Paberite järgi kuulume Euroopa Liitu, elustandardi poolest oleme aga sovjetid. Seniks kuni paljud kaaslastest vaevlevad toimetulekuraskustes, otsuseid ühiskonnas langetab aga tühine seltskond, pole Eestit Euroopa riigiks pidada põhjust. Statistiliste andmetega annab küll vassida, kuid olukorda see paremaks ei tee. 

Probleeme tuleb teadvustada. Nendest rääkimine pakub lahendusi, võimaldab olukorda pehmendada, eestluse alustalasid tugevdada. Praegustes tingimustes sarnaneb riigina Eesti pidalitõbise moodustisega, mis varem või hiljem oma otsa leiab. Mida varem see juhtub, seda parem. Tõbisena toimetamine pole nauding, vaid piin.