Eestimaa lapsed unistavad kõhutäiest, ametnikele jääb ka kõrgest palgast väheks

Maanteeameti endine juht pidi kulutamislembuse tõttu ameti maha panema. Mantlipärija leidmiseks ei kulunud kaua aega. Jüri Mõisa arvates pidavat Hansapanga hall kardinal Aivo Adamson olema mees, kes maanteeametis korra majja lööb. 

Mina sellesse ei usu. Kui korra majja löömine algab (enesele ja alluvatele suurema) palga nõudmisest, siis see ei õnnestu. Tegemist pole tulemuslikkusele orienteeritud juhiga, vaid laristamisele orienteeritud asjamehega.

Põhjendus, mille Mõisa ja Raasukese sõber palgakasvu nõudmisel esitas pole tõsiselt võetav, see tõestab vaid seda, et mees on harjunud küllusega. Maksumaksja raha eest askeldajate eelarvemahtusid ei saa võrrelda nende omadega, kes peavad seda ka teenima. Maanteeameti juht seda ei tea. Kui teaks, siis poleks ta palganõudmist seostanud eelarvemahuga. Hansapangas võis palgasuurus isegi kulutamisvõimekusest sõltuda, kuid kommet ei tasuks riigisektorisse kopeerida.

Palgale viitan ma seetõttu, et tegemist on kogutoodangu olulise osaga. Kulutada oskavad kõik, teenimine nõuab enamat. Raasukesel, Partsil ja Mõisal võib ju palju sõpru olla, see aga ei tähenda, et teised peavad nende sõprust kinni maksma. 

Maanteeameti juht teenib eelkäijast 1600 eurot kõrgemat palka (palk 4999 eurot). Palgatõusu nõuab ta ka alluvatele. Ta teab enne tööpostile asumist, et ametnikud väärivad kõrgemat palka. Paljud Eestimaa lapsed unistavad toidust, ametnikele jääb aga ka keskmisest kõrgemast palgast väheks. 

Maanteeameti juhi suhtumine tuleneb sellest, et Eestis ei korraldata ametikohtadele konkursse, positsioonid lähevad sõpruskonna siseselt loosi. Konkursse küll korraldatakse, kuid need põhinevad formaalsustel. Need ei tulene vajadusest, vaid seadustest. 

Ministeeriumide, ametite, ametkondade, omavalitsuste ja teiste institutsioonide ametikohtade konkursid sarnanevad riigihangetele, mille spetsiifikat on meedias piisavalt käsitletud. Viimati toimunud hankest pajatab Delfi järgnevat:

Hanke sisu oli sedavõrd detailne, et pakkumise sai esitada vaid üks firma. Sisuliselt puudus hankest vaid tingimus, et autofirma nimi oleks kuus tähte pikk ja algaks N-tähega. Muu hulgas nõudis Riigi Infokommunikatsiooni SA (RIKS) paigaltvõtu abiseadet ja mägipidurit — need on kasutusel vaid Nissani kaubamärki kandvatel sõidukitel. Auto pikkusele, laiusele ja kõrgusele esitas amet 10sentimeetrise täpsusega nõuded. Auto kliirens peab sihtasutuse nõudmisel mahtuma 21 ja 22 sentimeetri vahele. Pakkumise esitas hankele üks firma, Fakto Auto, ja tuli ka võitjaks. Seega liisib RIKS endale kuus Nissan XTRAILi.