Eestist võib sel nädala saada riik, kes tagab hädas olevatele Euroopa maadele antavaid laene, ja kui nemad laene tagasi ei maksa, peame seda tegema meie koos teiste euroala liikmesmaadega – seda juhul, kui ühineme Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF). Ühinemisotsus tuleb riigikogus esimesele lugemisele homme. Eesti Päevaleht annab ülevaate otsuse põhjendustest, ohtudest ja taustast.
http://www.epl.ee/news/eesti/25-miljardit-eurot-38-riigieelarvest.d?id=58506558
Alkoholimürgistuse (pohmell) puhul pidavat leevendust tooma lisakoguse alkoholi manustamine.
Ka rahanduse kollapsile toob leevendust lisalaenuraha kaasamine.
Probleeme aga probleemide juurde tekitamisega ei lahendata, need lükatakse edasi. Võin vaid oletada, milline enesetunne valitseb lisakoguse alkoholi toime lõpus. Mihkel Raud on seda raamatus „Musta pori näkku“ detailselt kirjeldanud.
Rahamaailmas ei kulge asjad teisiti. Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, mille tagamises ka Eesti ligi kolmandiku aasta riigieelarve mahus osaleb, probleemile lahendust ei too. See lükatakse edasi. Riikidele kaasnevad lisakulutused loovad soodsama pinnase probleemi eskaleerumisele.
Kui erasektoris teenitakse laenurahaga kasumit, siis riikidele kaasnevad sellega vaid lisakulutused, mille administreerimine ei pruugi kõikidele taskukohane olla. Probleeme rahamaailmas ei ole mõttekas lahendada nende juurde tekitamisega, vaid kõrvaldamisega.
Aastakümneid kasvavas trendis olnud vägivaldsus ressursside ümberjagamisel ja ebaefektiivsus lõpptulemuse saavutamisel ei saa lõpmatuseni kesta – (rahamaailma) püramiidi tipust pole võimalik edasi liikuda. Kukkumine on aga valus.
Majandusühenduse päästaks valitsemiskulutuste vähendamine, detsentraliseerimine. Muud sammud on kosmeetilise väärtusega. Haldusstruktuure võimalustega kohandamata oodatud muudatusi ei toimu.
No comments:
Post a Comment