Tuesday, September 27, 2011
Ühiselureeglid põhinevad võlaorjusel
Rahanduskriisi tekkes süüdistatakse pankasid. Tegelik põhjustaja istub aga üle võimete elamise rüüs, nõuab (pankadelt) üha uusi laenusummasid. Isegi reeglid on kehtestatud selliselt, et poleks võimalik olematute ressursside liigutamisest keelduda, annaks võlgasid kasvatada.
Eurooplastele meeldib USA suunas sõrme vibutada, sokutada ühiskonnakorralduste garderoobi kuuluv patuoina kasukas nende õlgadele. Rünnak pidavat parim kaitse olema. Seda tõestavad ka mõne kuude tagused USA kõrges laenukoormuses süüdistamised. Täna oleme fakti ees, et Euroopas pole olukord parem, pigem on see halvem.
Arvamusel, et ameeriklased nagu eestlasedki on pankade orjad, puudub alus. See tuleneb rikutuse astmest. Ameeriklased pole pankade orjad. Tarbimisharjumusest kummardatakse raha, kuid mitte pankasid.
USAs on pangateenused tühised (pangakaartide eest hooldustasu ei võeta, intressid madalad, sularahaga tehinguid ei maksustata, käendusi ei praktiseerita jmt). Laenu võtmisel ei tule hüpoteeki ihu ja karvadega tagada, piisab soetatud varast. Masu ajal ei tulnud paljud laenu administreerimisega toime. Elu läks aga edasi, piisas laenu eest soetatud vara tagastamisest. Vaatamata jääkväärtusele vabanetakse kohustusest.
Kuidas toimitakse Eestis?
Puudu olev summa kasseeritakse muu vara (teine eluase, sõiduvahend jne) müügist laekuvatest summadest. Kui sellest ei piisa kasseeritakse käendajatelt. Kui ka neil pole piisavalt ressursse, siis tuleb olla võlaorjuses (maksta jääki, viivist ja intressi).
Ameeriklased on tarbimislembuse orjad, seda soosivad aga ühiskonnas kehtivad reeglid. Nad saavad seda endale lubada, puudub pangaorjusesse langemise oht.
Ühiselureeglid ja pankade strateegiad Eestis põhinevad elanike „orjastamisel“ (pensionifondid, laenutingimused, teenustasud jmt), nende vahendite omastamisel. Pankadele sarnast lähenemist harrastab ka riik, mille otsustustüüride juures on enesele poliitilise monopoolsuse taganud võimuladvik.
Probleemid rahamaailmas ei tulene pankade lähenemistest, vaid üldistest aktsepteeritud põhimõtetest (ressursside võimendusmehhanism, arvestuspõhimõtted jmt). Olematute ressursside (tulevikutehingud, raha trükkimises jmt) liigutamises või pensionifondide kahandamises panku süüdistada pole põhjust. Toimitakse ju seaduskeskkonnas, milles võimalused interpretatsiooniks puuduvad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment