Riigikogulase Postimehes avaldatud sõnavõtt, on märgiks, et nutikamad marjamaale sattunutest mõistvad, et revolutsiooniline situatsioon (alamad ei suuda, valitsejad ei saa) on Eestisse jõudmas.
Aivar Riisalu:
Saage aru, see on ebanormaalne olukord. Ja me oleme õnnelikud. Me oleme õnnelikud sellepärast, et see loll valija ei saa aru, et me täiesti juhuslikult paneme talle nööri kaela.
Ja ütlen teile ausalt ja otse, et siin riigis ei ole võimalik varsti siis enam rikas ka olla, sest vaesed ei jõua enam rikastele raha kokku vedada. Huvitav, kas siis hakkab mõtlemine nagu teistmoodi tööle või? Isegi selles nn edukate erakondade toetajate hulgas. Käisin kooli kokkutulekul möödunud nädalavahetusel. Vend seisis vaevu püsti, pesumasinat nägid ta riided ma ei tea mitu kuud tagasi: mina hääletan Reformierakonna poolt, sest nemad lubavad mulle ilusat elu. See on meie tänane seis.
Selline genotsiid ei saa lõputult kesta. Ükskord peab see väike rahvas vabaks saama. Peab vabaks saama ja saama aru, et grupid mängivad temaga, mängivad nii, nagu ise tahavad. Kuus venda otsustavad ära, kes Eestit järgmised 15 aastat presidendina juhib. Lõpetage ära! Tulge mõistusele!
http://www.postimees.ee/469998/riisalu-riigikogus-siin-riigis-ei-ole-voimalik-varsti-enam-rikas-ka-olla/
Otsuste langetamisesse tuleks hakata kaasama rahvaalgatuslikke ühendusi. Erakondade tagatoad devalveerivad viimasedki demokraatia riismed.
Ühiskond on arengufaasis, kus põhiseadus ei toimi, süveneb diktatuur. Suurimal ressursil (inimestel) puudub rakendus.
Heaolu veereb alla mäge. Paljud on sunnitud kodumaalt lahkuma, mujal rakendust leidma.
Emapalgaga uhkustamine ja laste sünnitamisele panustamine sellises keskkonnas on absurd. Teeme investeeringuid, tulemus on (oodatule) vastupidine – elanike reaaltulud vähenevad, arvuline koosseis lahjeneb.
Võimuladvik paistab kodanikega teises rütmis hingavat. Aplodeerijad ostetakse sisse, kaasatakse lausvalega.
Eesti makromajanduslikud näitajad on väga kesised. Valitud uhkeldavad olematust võrdlusbaasist tuletatud majanduskasvuga. Edukust näitab Rootsi (I kv SKT 6,4%), Soome (I kv SKT 5,5%), Saksamaa (I kv SKT 5,2 %) ja teiste demokraatlike ühiskondade stabiilne majanduskasv, mitte Eestile omane tõmblemine. Punastada tuleks!
Protsendiline majanduskasv (näitab perioodilist tendentsi, mitte tulemust) on eksitav. Hinnangu andmisel tuleb tugineda kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele näitajatele, mitte võrdlusbaasist sõltuvale tuletisele.
Eestlastest on tehtud kerjusrahvas, kelle sissetulekuid mõõdetakse naabrist 4 korda, sotsiaalseid tagatisi koguni 7 korda väiksemaga numbriga. Hinnatasemete poolest on ühiskonnad võrreldavad (mõnedes gruppides ühtlustumas).
Eestlaste mediaan netotulu on kõigest 465 eurot (I kv 2011). Enamuse (töötud, puuetega inimesed, pensionärid, lapsed) tulubaas on veelgi kesisem.
Poliitilised väärtushinnangud Eestis on kummalised, valetamisest ja petmisest on saanud tava.
Olukorraga ei tasuks leppida. Raskustele vaatamata poleks mõtet küüru selga tõmmata. Hullemaks ei saa minna – edukamad riigid tõttavad appi.
Võimuladviku isiklike ambitsioonide (ja kaasmaalaste manipuleerimise) tingimuses tõmbame rahvusriigile kriipsu peale. Ühtsuses kestame igavesti.
No comments:
Post a Comment