Thursday, June 2, 2011

Maksudega trikitamised pole kodanikuühiskondades kombeks



EPL:
Maksude langetamise või maksudest vabastamisega läheb tavaliselt nii, et ühe käega riik annab, aga teisega võtab selle raha vähemalt osaliselt mingis teises vormis või kelleltki teiselt tagasi.http://www.epl.ee/artikkel/598925

Senise maksustamisesse suhtumise korral jätkub isegi üksikute maksude (hetkel maamaksu) langetamise tingimustes ühiskonnaliikmete maksukoormuse kasv.

Maksustamisele ei saa lihtsustatult läheneda – võrdusmärk maksustamise ja eelarve maksutulu vahele ei sobi, see moonutab toimuvaid protsesse, soosib trikitamisi. Apsakad maksupoliitikas on aga väga valusad.

Protsesside juhitamatus (inimressursile väljundi puudumine, madalad sissetulekud, inflatsioon, tasakaalustamatu ja kaootiline majanduskasv jmt) tekitab kaose.

Madala maksukoormuse müüt soosib trikitamisi. Trikitamiste parim näide on tulumaksu langetamise varjus teiste maksude tõstmine. Juba töötuskindlustusmaks oli tuntav obrok, mida tulumaksu langetamise eest nõuti. Maksutulu ühelt laekumise realt teisele võimaldab maksukoormust madalamana näidata.

Eestis harrastatav poliitiline kultuur põhineb pettusel. Puhas pole sellest ka maksupoliitika - varjatud maksustamisest on saanud tava. Pensionäride tulumaksusoodustusest ilma jätmine (avalduste esitamise trikk) on selge trikitamine. Trikitamine on ka teiste kraesse haigusrahade maksmine sokutamine, elanike raviosaluse kasvatamine.

Maksustamisele tuleb läheneda teisiti – loobuda selle lihtsustatud käsitlemisest, arvestada enamate näitajatega. Maksukoormust ei tasu võrdsustada riigi- ja KOV maksulaekumiste ja kogutoodangu jagatisega, tegemist on palju avarama mõistega.

Unustada ei tasu ka hädiseid sotsiaalseid tagatisi (maksude tagastatav osa), mille kesisuse poolest eristume majandusühenduses, põhjanaabritest oleme koguni 7 korda äpumad (vahe palkades 4 kordne).
Töötute arvus tuleks hakata orienteeruma, registreeritud töötutele pühendumine ülevaadet ei anna.
I kvartali eestlaste mediaan netosissetulek jäi alla 467 euro. Maksukoormuse trikitamisele sellises keskkonnas tuleb kriips peale tõmmata.

Maksud (maamaks, kinnisvaramaks), mida tasutakse olenemata sissetuleku olemasolust või suurusest, Eestile ei sobi, sest ühiskonnas toimiv sotsiaalkindlustuse süsteem ei kannata seda välja. Liiga suur on toimetulekuraskustes vaevleva elanikkonna osakaal.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ei väsi kinnisvaramaksu propageerimisest, adumata seejuures seda, et paljud ühiskonnaliikmed on väga suurtes raskustes.

Eestis domineerib seisukoht, et elanikke ei saa otsustusprotsessidesse kaasata, sest ühiskonnas toimuvatele protsessidele lähenetakse emotsionaalselt. Soovitakse maksude kaotamist, toetuste kasvatamist.
Nii see ei ole. Soovitakse teistsugust lähenemist, kulutuste põhjendatust.

Mõni nädal tagasi toimus minu kodukohas (USA) maksude tõstmise (tegemist kinnisvaramaksuga, millest ca 60% läheb haridusele) osas rahvahääletus. Küsiti 0,7 protsendise maksutõstmiseks luba.

Vaheinfoks niipalju, et elamu (ühepereelamu) eest, milles elan, tasutakse 15-16 tuhat dollarit maksu (aastas), mis moodustab siinsete elanike mediaan sissetulekust (pere kohta) ca 15%. Tegemist on aga kõrgema maksuga paigaga.
Juhin tähelepanu sellele, et tulemusele lähenetakse mediaannäitajaga, mitte meile traditsioonilise aritmeetilise keskmisega.

Kodanikuühiskondade maksumaksjad on kursis eelarveliste vahendite kulutamisega, peavad kulutusi põhjendatuks, mõistavad toimuvat.

Viimase väite kohta lisaksin, et ühe Eesti omavalitsuse volikoguliikmena, revisjonikomisjoni esimehena, majandusarvestuse ja rahanduse magistrina puudub minul ülevaade vallas toimuvast. Konsolideeritud aruanne ja kirjed ei võimaldagi selget pilti saada. Mõistetamatu - kellele neid aruandeid kirjutatakse.

Vaatamata sellele, et pole käepärast mainitud hääletamise tulemusi, tean, et valdav osa elanikest pooldas maksutõusu. Seda tehti mitte seetõttu, et inimestel on raha üleliia, vaid soovist panustada kodanikuühiskonda. Kogutavad summad investeeritakse lastesse. Eelarvetes valitseb selgus, kirjetes konkreetsus, pole kahtlustki, et summasid sihipäraselt kulutatakse.

Trikitamised pole kodanikuühiskondades kombeks.

No comments:

Post a Comment