Levinud on arvamus, et just osalusdemokraatia sai antiikkreeklaste jaoks saatuslikuks. Rahvas otsustas targalt, kus võiks uue turu avada, kuid näiteks välispoliitilise strateegiaga või maksude küsimustega ei saanud nad nii hästi hakkama,“ rääkis riigikogu liige Andrei Korobeinik.
http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=1a118dd9-87d4-439e-bd1c-f81639b64d0d
Igale seisukohale leidub näiteid, mida ei tasuks aga lõpliku tõena esitleda.
Protsesse tuleb vaadata kindlas ajas ja ruumis. Taustsüsteem on oluline.
Eestis domineerib seisukoht, et elanikke ei saa otsustusprotsessidesse kaasata, sest ühiskonnas toimuvatele protsessidele lähenetakse emotsionaalselt. Soovitakse maksude kaotamist, toetuste kasvatamist.
Nii see muidugi ei ole. Soovitakse vaid teistsugust lähenemist, kulutuste põhjendatust.
Mõni nädal tagasi toimus minu kodukohas (USA) maksude tõstmise (tegemist kinnisvaramaksuga, millest ca 60% läheb haridusele) osas rahvahääletus. Küsiti 0,7 protsendise kinnisvara maksutõstmiseks rahvalt luba.
Uskuge või mitte, kuid valdav osa inimestest pooldas maksu tõstmist.
Seda tehti mitte seetõttu, et inimestel on raha üleliia, vaid kodanikuühiskonda panustamise soovist. Lisasummad investeeritakse lastesse.
Kodanikuühiskondade eelarvetes valitseb selgus, kirjetes konkreetsus, kodanikel pole kahtlustki, et summasid sihipäraselt ei kasutata. Maksumaksjad on kursis vahendite kulutamisega, mõistavad toimuvat.
Eestis on asi kuidagi segane.
Eesti omavalitsuse volikoguliikmena, revisjonikomisjoni esimehena, majandusarvestuse ja rahanduse magistrina puudub minul vallas toimuvast selge ülevaade. Konsolideeritud aruanne ja kirjed ei võimaldagi selget pilti saada. Riigis toimuvaga on sama lugu. Mõistetamatu - kellele Eestis aruandeid kirjutatakse.
Kodanikuühiskondades pole sellised trikitamised kombeks.
No comments:
Post a Comment