OECD on valmis saanud viimaste aastate põhjalikema ja mahukama Eesti riigivalitsemise kohta koostatud analüüsi, mis rõhutab vajadust liikuda ühtsema valitsemise suunas.
OECD peamine tõdemus enam kui 400-leheküljelises raportis on see, et Eesti on liiga väike ja vaene, et lubada killustumist. Avaldub see valitsusasutuste ülesehitamises, tööprotsessides või avalike teenuste osutamises, vahendab ERR-i uudisteportaal.http://www.epl.ee/artikkel/594599
Jüri Raidal pakub ümberkorraldusi alustada peaministri büroost. Iseseisva institutsiooni loomine võimaldaks jõulisemalt reformida ühiskonnakorraldust.
Pooldan sellist lähenemist, vaatamata isegi sellele, et mõnede arvates liiguksime siis diktatuuririigi poole. Viimane väide ei pea paika, sest oleme juba seal. Peaministrile suuremate õiguste andmine selgitaks vastutust.
Erakondadesse kuulub (heal juhul) kuni 5% elanikkonnast (elanike arv on teadmata). Küsitluste järgi on neis toimuvaga kursis alla 10% liikmetest. Kaasarääkijate osa veelgi väiksem (oletan 10x). Otsustajaid veelgi vähem.
Otsuseid ühiskonnas langetab heal juhul kümmekonnaline seltskond. Kui see on demokraatia, siis küsiksin, mis on diktatuur?
Kodanikuühiskonna loomisega oleks pidanud algust tegema varem, siis kui diktatuurikindluse kallal alles nokitseti. Nüüd takistab seda hirm, mida paljud ühiskonnaliikmed tunnevad. Isegi väikestel kogukondadel (perekond) on hirmupäitsed peas.
Sotsiaalne turvalisus ühiskonnas seisab õblukestel jalgadel - see ongi põhjus, miks sõltutakse valitsejatest. Kodanikuühiskonna tekke eelduseks on vabadus (sõltumatus), mis kesiste sotsiaalsete tagatistega ühiskonnas puudub.
Osalesin (esimest korda elus) KOV valimistel.
Nimekirja koostamine oli vaevaline – huvitatutest polnud puudust, kuid võimulolijate pahameele alla sattumise kartus oli tuntav. Ei juletud kandideerida, nõustunutestki mitmed hiljem loobusid (põhjenduseks toodi vestlused ressursside üle otsustajatega).
Paljude (pereliikmed ja lähedased) eksistentsiaalsed sissetulekud sõltuvad võimuladviku (riikliku või omavalitsuse) suvast, olenemata isegi sellest, kas peetakse õpetaja, arsti või ametniku ametit, ollakse kodanikuühenduse esindaja või ettevõtjast töövõtja. Sellised inimesed ei julge näidata leppimatust diktatuurile.
Demokraatia alustalaks on võimude lahusus, Eestis see ei toimi. Valimissüsteem seda ei soosi.
EV Põhiseaduse § 1 järgi peaks riigis kõrgeimaks võimukandjaks olema rahvas, on aga võimuladvik.
Küsitluste järgi usaldus erakondade tagatubadele (erakondadest ei saa rääkida, need toimivad vaid paberitel, koosnevad peamiselt „surnud“ hingetest) on alla 30%, võim kuulub 100 protsendiliselt neile.
Ühiskonnakorralduses tuleks teha muudatusi. Seda saab teha vaid võimuladvik, kes pole asjast huvitatud. Tegemist on surnud ringiga, millest pääsemiseks tuleb veel kannatada (kuni paljude kannatus katkeb) või demonstreerida kodanikuallumatust. Viimast takistab olematutest sotsiaalsetest tagatistest tulenev hirm.
Peaministri institutsioonile suuremate õiguste andmise korral oleks vähemalt keegi, kellele sõrmega näidata:-)))
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment