Majanduskasvust pole põhjust hõisata, kui ...

Kahekohaline majanduslangus on pöördunud tõusuks. 2010. aastal mõõdeti kasvuks 3,1 protsenti, neljandas kvartalis 6,7%.

Vaatamata mõnda aega kestnud majanduskasvule kavandatakse endiselt sotsiaalsete töökohtade loomist, millel on mõju küll „majanduskasvule“, kuid mille üle ei tasuks rõõmustada. Töökohti pole piisavalt.

Majanduslanguse või -tõusu arvuline statistiline näitaja ei anna täit ülevaadet olukorrast. Sisemajandustoodangul ja sisemajandustoodangul on väga suur vahe. Sisemajanduse kogutoodangu jagatis elaniku kohta ei taandu (alati) jõukusele. Näitab seda ka sisetarbimine.

Vaatamata riigitulude kasvule jäävad paljud elanikud aina vaesemaks.

Majanduskasvust pole põhjust hõisata, kui see tuleneb advokaatide (väsimatu seadusepõllul kündmise tulemus), monopolistide (vee, kütte, prügi jne firmade), sümptomitele suunatud tervishoiu (ravimifirmade ja arstide nuumamine), avaliku halduse, riigikaitse ja muude analoogsete valdkondade ponnistustest.

Struktuurifondidest (ümberjagatav raha) toituv ettevõtlus on haige. Seda on ka suunatud riigihangetel toimiv ettevõtlus.

Välisinvesteeringute kasvu üle pole põhjust hõisata – odava palgatöö müük pole Nokia, sisemajanduse kogutoodangu rasvakihi loovutamine aga on totrus.

Väikeettevõtlusest tulev majanduskasv on jätkusuutlik. Selle elujõulisus näitab majanduskeskkonna tugevust, mis tagab jätkusuutliku majanduskasvu.

Sahkerdamised (abiprojektid, riigihanked jmt) ei soosi väikeettevõtluse võrsete teket ega nende elujõuliseks sirgumist.

Ressursside ümberjagamist (struktuurifondid, riigihanked) ühiskonnas tuleks piirata, ausale konkurentsile aga tuult tiibadesse puhuda, vastasel juhul pole põhjust majanduskasvu ja jõukuse vahele võrdusmärki panna.

Kuidas suunamuutust saavutada, ei oskagi öelda - otsuseid ühiskonnas langetavad need, kes teemas ei orienteeru. Juhindutakse üksikutest indikaatoritest, puude varjus haigutavat kuristikku ei osata eristada, rääkimata siis tervikpildi nägemisest.
Mõni aeg tagasi kirjutasin:
Olles pikka aega tegutsenud erinevates ettevõtlusvaldkondades, koostanud hulganisti äriplaane, võin täie vastutusega väita, et riiklikud ettevõtluse arendamise struktuurifondid (nt EAS) pärsivad (soovitud) arenguid ühiskonnas (sh ettevõtluses).
http://eveges.blogspot.com/2010/08/riik-loob-toetustega-raha-laiaks.html