Tuesday, March 15, 2011

Maksusüsteemi käsitletakse tervikuna

Pärast reedest EL-i ülemkogu on taas aktuaalseks muutunud Euroopa ettevõtte ühtse maksubaasi idee, mida on tulemusteta arutatud kümme aastat ja mille kohta komisjon kavatseb teha uued ettepanekud.http://www.e24.ee/?id=402644#komm_box


Maksusüsteemi tuleb käsitleda tervikuna. Üksikute maksudega ei mängita.

Ühtse maksubaasi ideed saab rakendada koos ühtse sotsiaalse süsteemi loomisega. Vastupidisel korral see ei toimi - õblukestel jalgadel seisev Eesti sotsiaalkindlustus ei vea välja.

ELs moodustas sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse kogutoodangust 26,9 protsenti, Eestis aga 12,4 protsenti (2006. a, Eurostat). Eestlaste sissetulekud on soomlastest neli korda, sotsiaalsed tagatised aga seitse korda madalamad. Reaalmaksukoormus Eestis on teistest oluliselt kõrgem.

Osade maksude (nn vara maksud: kinnisvaramaks, automaks jmt) import Eestisse ei tuleks (maksejõuetu elanikkonna tõttu) kõne allagi.

Maksustamisel tuleb järgida mõttekuse printsiipi - maksud peavad olema maksja poolt kontrollitavad.

Paljud inimesed on toimetulekuraskuses, mistõttu maksustada saab tulu või kulu, kuid mitte asju. Tarbimiselt tasutavaid makse annab piirata – söögiks võib tarbida käbisid, juurikaid, muid metsasaadusi, vara (eluase, sõiduvahend) maksustamise korral jääb üle vaid eluküünla kustutamine.

Ettevõtte tulumaksu kehtestamisel oleks jumet, kuid selle eelduseks on mõne muu maksu alandamine – üldine maksukoormus ei tohi kasvada.

Kuid isegi selle maksu kehtestamisega tuleks oodata, sest räsitud (väikeettevõtlusel rajanev) ettevõtlus ei pruugi seda välja kannatada.
Kasumit mõõdetakse arvestuslikult – kasumit teenides võivad rahavood negatiivsed olla. Pole harvad juhused, kus kasumlikud üksused pankrotistuvad.

Käibevarade nappust on eriti tuntav klassikalises ettevõtluses, kus tuleb teha kulutusi laovaru hoidmisele, partnerite krediteerimisele, põhivara soetamisele või töökorras hoidmisele; tuntav on see ka kollapsi järgses majanduskeskkonnas.

Krediidiinfo andmetel püsis 2010. aastal pankrottide arvukus väga kõrgel tasemel. Kuulutati välja 1029 äriühingu maksejõuetus, mis on kümnendi pingereas teine tulemus.

No comments:

Post a Comment