Üksikkandidaatide roll ühiskonnas on alahinnatud, erakondade panus aga ülehinnatud.
Erakondade esindajatest koosnevad riigikogu koosseisud on tõestanud, et neile panustamisega on kodanikud alt läinud. Eestlaste sissetulekud ja sotsiaalsed tagatised on majandusühenduse madalaimad, kodumaale jääjate väljavaated tulevikule sünged.
Seadused tagavad saadikutele sõltumatuse, kuid vaatamata sellele pole suudetud demokraatlike voorustega eristuda. Riigikogu koosseisud on töövõimetud - istungitel vormiline iseloom, sisulisi arutelusid ei praktiseerita.
Erakondade nimekirjades kandideerijate „valimisedu“ sõltub hierarhilisest positsioonist valimisnimekirjades. See omakorda poliitilise eliidi „tagatoa“ tahtest.
Seadused tagavad riigikogulastele (otsuste langetamisel) sõltumatuse, kuid sellest ei piisa demokraatiale olulise võimulahususe toimimiseks. Erakondade esindajatest koosnevatest Riigikogu koosseisudest saavad valitsuste käepikendused, „rahvasaadikud“ distantseeruvad valijatest.
Elanike esindamine muutuks tõemaks, kui eelistaksime seekordsetel valimistel üksikkandidaate, boikoteeriksime aga erakondade nimekirju.
Väärtushinnangud ühiskonnas vajaksid kodanikukesksemaks muutmist. Poliitilisest eliidist sõltumatud (isikumandaadiga) rahvasaadikud tulevad sellega toime. Eestist tuleb teha turvaline ja mugav elupaik kõikidele kodanikele, mitte vaid valitutele.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment