Eesti on Euroopa ühisraha kasutusele võtnud riikidest kõige vaesem

Viimastel andmetel elab Eestis suhtelises vaesuses viiendik rahvastikust. Eesti on Euroopa ühisraha kasutusele võtnud riikidest kõige vaesem.
Riikides, kus panustatakse rohkem sotsiaalsesse kaitsesse, on ka ebavõrdsus ja vaesus väiksem. Kui Eestis moodustasid 2008. aastal sotsiaalse kaitse kulud sisemajanduse kogutoodangust 15%, siis näiteks Tšehhis, kus viimastel aastatel on vaesuses elavate inimeste osatähtsus olnud kaks korda väiksem kui Eestis, moodustasid sotsiaalse kaitse kulud ligi 19%.
http://www.epl.ee/artikkel/591059


Taasiseseisvumise alguses ühist kartulikoorte söömist ei võtnud keegi tõsiselt, kuid see liitis rahva, pani aluse edule. Praegused valitud teevad kõik selleks, et kartulikoortest saaks eestlaste rahvustoit.

Eesti on sotsiaalse turvalisuse poolest Euroopa Liidu kitsimad. Kui EL (keskmine) sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 26,9%, siis Eestis oli see ainult 12,4% (2006.a, Eurostat).

Eestlased on väga suurtes raskustes – paljudel kas puudub sissetulek või see on väga madal, sotsiaalsed tagatised on aga olematud. Ebavõrdsus ühiskonnas on mõõdukusest kõrgem, õigus valitseb õiglust.

Väärtushinnangud ühiskonnas on pea peale pööratud, need on teinud paljudest kerjused.

Külluses toimiv riigikogu eristub empaatiavõimetuse poolest.

Poliitiline kultuur Eestis toimib ärategemisel, ühiskonna (kõikide jaoks) paremaks muutmine paistab teisejärguline olevat.

Tulemuse määrab enamasti eesmärgi püstitus. Riigi toimimise peaeesmärgiks peab saama kodanikele inimväärse elukeskkonna ja turvalisuse tagamine. Valitsemine ja haldusstruktuur on selle vahendiks, mitte eesmärgiks.