KE astmelise tulimaksu ideed materdatakse igast kandist, kohati juba tundub, et selle pooldajaid võrdsustatakse riigi reeturitega.
Maksud ei saa olla eesmärgiks omaette. Need on vaid vahendiks.
Eelistaksin ise enne maksuteema juurde asumist jõuda selgusele riigi korralduse küsimustes.
Praegune halustruktuur käib eestlastest kogukonnale üle jõu.
Tuleb hakata tunnistama, et riigi korraldus on põhjendamatult ebaefektiivne.
Riigitulu kasvatamise ponnistustel puudub mõte. Tulemuseks saame veelgi ebaefektiivsema riigikorralduse.
Eesti ühiskonnakorraldus on väga suures kriisis – lubamatult palju on toimetulekuraskuses olevaid inimesi, ebaõiglusest ja ressursside (sh inimressurss) laristamisest on saanud tava.
Vaatamata isegi mõningastele positiivsetele tendentsidele, olukord liigub vastupiduses suunas. Tegelikkusest puudub aga selge ülevaade – isegi kodumaalt lahkunute arvudega manipuleeritakse.
Halduskorralduses radikaalseid muudatusi tegemata pooldan ma astmelist tulumaksu, kuid seda üksnes tingimusel, et maksukoormus tervikuna ei kasva.
Pooldan astmelist tulumaksu isegi vaatamata sellele, et see toob kaasa mainitud maksu haldamiskulude kasvu.
Lohutust leian aga näljapajukil olevate lurri toitvamaks muutusest. Toimetulekuraskustes olevate inimeste arv on meil ikka lubamatult kõrge.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Asju saab võrrelda erinevalt.
ReplyDeleteMaksusüsteeme saab võrrelda samuti erinevalt. Võrrelda saab maksuliike maksutulust, kogutoodangust jne.
Viimase aja kaos on olnud tormiline. Statistilisi andmeid esitatakse aga viivitusega.
Võrdlusandmed muutuvad aga meie kahjuks.
Julgen väita, et Eesti tarbimismaksud ( osa riigi maksutulust) on endiselt EL kõrgemaid. Juba mõned aastad tagasi ületas see 40 %. Teame aga, mis toimus sellel aastal (tõusid aktsiisid, käibemaks).
Teistest kõrgeim on ka tööjõukulu maksustamine. Seda eelkõige madala maksustamise läve tõttu. Mujal oleks paljude meie inimeste töötasu maksuvaba. Aga just nimetatud põhjusel soovitasin norralastel mõned aastad tagasi firma Eestist Norrasse kolida. Kokkuhoid tööjõult oli 10%. Firma ei suunanud säästu kasumile, vaid tõstis sama võrra töötajate töötasusid.
Statistika ei avalda varjatud ja imaginaarsete maksude suurust. Nende osas teeme teistele suurelt ära. Mainitud maksudele on oluline tähelepanu pöörata juba seetõttu, et need võimaldavad maksukoormusega hämamist.
Eesti reaalmaksukoormus on EL kõrgeimaid. Sellest ka teistest suuremad probleemid.