Tarbijahinnaindeks on makromajanduslik mõõdik, mis annab olulist informatsiooni tulevikku puudutavate otsuste tegemiseks. See on näitaja, mis (pikemas perioodis) ongi kasvav.
Kui kuni kahe protsendilist inflatsiooni peetakse normaalseks, siis sellest kõrgem näitaja süütab punase tule majanduskeskkonna arengule.
Maastrichti inflatsioonikriteerium on 1,5% + kolme parima inflatsiooniriigi keskmine näitaja.
Arvestatakse ka stabiilsust.
Maastrichti inflatsioonikriteerium on ületatud. Hindade kasv võtab aga üha suuremaid pöördeid.
Septembris oli Eesti inflatsiooninäitaja poolest Euroopa Liidu riikide seas esimese kolme hulgas – kiirem hinnatõus oli vaid Rumeenias ja Kreekas.
Iirimaal oli deflatsioon, hinnad alanesid mullusega võrreldes 1%. Madalaim inflatsioon oli septembris Lätis ja Slovakkias, vastavalt 0,3% ja 1,1%.
Eesti kõrget tarbijahinnaindeksit mõjutavad sisetegurid. Maksude (sh varjatud maksude) tõstmise viljad ei saanud puu otsa rippuma jääda.
Ühiskonna murelapseks on inflatsioon, mille võrsed vahendite ära korjamisega pinnasesse istutasime.
Delfi kirjutab:
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/sirje-potisepp-tootjad-ei-jaksa-enam-hinnatousu-raskust-kanda.d?id=33955991&l=fplead
“Nüüd on saabunud karm reaalsus — hindade tõusudest on teatanud nii söödavalmistajad, toorainetootjad kui ka veskid, samuti pakendite tootjad. Kui siia lisada veel muud kuluartiklid, mis absoluutselt kõik on tõusnud kümnete protsentide kaupa, maksupoliitilised otsused käibemaksu, aktsiiside ja müügimaksu näol, on arusaadav ka see, et tööstused ei jõua kõiki poliitikute ja ametnike tehtud otsuseid omast rahakotist kinni maksta,” ütles Potisepp, et Eesti toidutööstused on kulusid enda kanda võtnud viimased kaks aastat.
Tekkinud olukorras ei tohiks isegi mõelda uutele maksude tõstmistele, rääkimata siis veel uute kehtestamisest.
Panustada tuleks maksukoormuse langetamisele ja ühiskonnakorralduse restruktureerimisele.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment