Alkoholi- ja tubaka aktsiise tõstvale eelnõule lähenetakse traditsiooniliselt

http://rup.ee/est/maksud-ja-raamatupidamine/alkoholi-ja-tubakaaktsiisi-eeln-u-l-bis-esimese-lugemise-5.html
Alkoholi- ja tubaka aktsiise tõstev seaduseelnõu läbis riigikogus kolmapäeval esimese lugemise.
Eelnõu tõstab alkoholiaktsiisi 10 protsenti alates 2010. aasta 1. jaanuarist ja tubakaaktsiisi 20 protsent alates 2011. aasta 1. jaanuarist.
Rahandusministeeriumi hinnangul peaks alkoholiaktsiisi tõus tooma riigieelarvesse 2010. aastal täiendavalt 150 miljonit krooni ja tubakaaktsiisi tõus kuni 600 miljonit krooni.


Alkoholi- ja tubaka aktsiise tõstvale eelnõule lähenetakse traditsiooniliselt – meie teame, mis on elanikele parim.

Seisukohtade kujundamisel lähtutakse isiklikust rikutuse astmest.

Mina ei oska öelda, mis on õige, mis aga vale. Kahtlen, et keegi teinegi seda teabki.

Mingile teadustööle tuginemine ei anna õigust lõplikule tõele, sest uurimistulemusi mõjutavad erinevad tegurid.
Hetkel turgatavad pähe vaid valim, aeg ja ruum.

Uurimistulemused Rootsis ja Eestis ei anna samast tulemust. Seda muidugi juhul, kui neid ei suunata. Ka eilsed ja tänased resultaadid ei ole samased, sest aeg muudab rõhuasi, kujundab väärtushinnanguid.

Käitumine sõltub (hetkel) toimivatest väärtushinnangutest.

Kui elu naudinguid ei paku, siis ei hoolita ka tervisest.

Eesti pidavat olema kõrgeima suitsiidsusega riik maailmas. Tegemist on indikaatoriga, mille põhjused vajaksid selgitamist.

Suitsude ja alkoholi hinnad on siin vaieldamatult kallimad maailmas. Seda muidugi juhul kui võrdleme (absoluuthindade asemel) reaalhindu. Ühiskonnas mõõdetavast toimetulekustandardist jätkub üksnes suitsude hankimiseks. Vaatamata sellele ületame suitsude ja alkoholi tarbimises teisi.
Nõustun nendega, kes ei näe hindade tõstmises lahendust. Tegemist on vaid riigikassa täitmise sooviga, hoolivust selles ei kajastu.

Kujutan juba ette tsitaatide laviini, mida esitatud seisukohtade ümberlükkamiseks tuleb. Oskan muide ka ise neid esitada. Midagi pole teha, aga ma ei usu neid. Nii nagu ei usu ka peaministri juttu Eesti edukast ühiskonnakorraldusest.

Soovitan lihtsama tee valimise asemel (maksude kergitamine) süveneda sisusse, otsida põhjuseid, miks tarbitakse meelemürke ja suitsetatakse, miks ei hoolita tervisest.

Meelemürkide tarbimist tuleb käsitleda tervikuna. Apteekides pakutavad keemilised mürgid pole looduslikest paremad.

Mürkide tarbimise põhjused peituvad väärastunud väärtushinnangutes ühiskonnas.

Materiaalsuse arvel tuleks ruumi teha aga vaimsusele. Enese mürgitamised väheneksid vaid aukartusest elu ees. Aktsiiside tõstmisel pole sellele erilist mõju. Viimane teeb vaesemad üksnes veelgi vaesemaks.

Paljudel ühiskonnas puudub elumõte.
Tööl käimine ja maksude maksmine ei saa ju elumõtteks olla?