Jälle üks avalikkuse ette jõudnud apsakas. Arstid (perearst
ega maahaiglas töötavad arstid) ei suutnud 16. aastase haige seisundit
adekvaatselt hinnata ega õiget diagnoosi panna. Poiss suri vaevuste järel.
Kui
diagnoosi ei osata panna, siis pole muudest ponnistustest kasu.
Eesti tervishoiusüsteemi lombakus ei tulene alarahastamisest
(kui kõik valdkonnas liikuvad summad kokku arvestada, siis on seda liiast),
vaid süsteemist endast – suur osa arstidest (sh perearstid) pole
(objektiivsetel põhjustel) tasemel. Neil puuduvad teadmised ja oskused.
Haiglas
praktiseerimata (haigusjuhtude keskmes viibimata) kunagi omandatud kogemused
tuhmuvad. Saatekirjade, haiguslehtede, tõendite ja kordusretseptide
väljakirjutamine teadmistepagasit ei kasvata.
Valdkonnale lisaraha nurumise asemel oleks tarmukam valdkond
ühtse rusikana toimima saada. Statistiliste arvudega manipuleerimisega kaugele
ei jõua.
EP: 16-aastane poiss suri, kui oli tulutult nädal aega
järjest suure kõhuvaluga haiglasse pöördunud
http://www.epl.ee/news/eesti
/16-aastane-poiss-suri-kui-oli-tulutult-nadal-aega-jarjest-suure-kohuvaluga-haiglasse-poordunud.d?id=65852052
No comments:
Post a Comment