Eesti on hinnatõusu liider

Eesti on hinnatõusu liider. Meie hinnad kasvavad Eurotsooni keskmisest kaks korda nobedamini. Seda aastaid. Otsustajad ühiskonnas põhjendavad toimuvat maailmaturul toimuvaga, tegemist on aga nende endi otsuste kibedate viljadega.

Maksudega trikitamised Eestis ületavad terve mõistuse piire. Maarjamaast on tehtud kõrgeima netomaksustamisega riik, kus kogutud vahenditega laristamisest on saanud norm. Räägime vabast Eestist, kuid suurel osal ühiskonnaliikmetest puuduvad elementaarsed valikuvõimalused – viimnegi penn tuleb kulutada sunnitud tegemiste (toit ja eluase) finantseerimisele.

Ühiskonnas tehakse ilusaid prognoose, tegelikkus toob aga kananaha ihule. Konjunktuuriinstituudi andmetel kallines toit (ja mittealkohoolsed joogid) Eestis (veebruarid) aasta võrdluses 6%, kuu võrdluses 1,2%. Euroopa Liidus mõõdeti kogu inflatsiooni 1,8 protsendiga. 

Eestlaste kulutused toidule moodustavad veerandi kogu sissetulekust (võrreldavates riikides 10 -15%). 

Toimetulekuraskustes olevate kodanike read täienevad. Elektrihinna ja küttekulude hüppeline kasv lõi selleks eeldused, toidu kallinemine annab lisahoogu. Viimast annab hea tahte juures küll nullini viia (elatuda annetustest), kuid kommunaalkulutustest pole pääsu. Monopolistide pilk on valvas, kohtutäiturid nõuavad säästetust kordadest suurema summa sisse.

Eestis tõusevad pensionid 5 protsenti, palgad kasvavad ehk samas tempos (pole teada muidugi kellel), kuid maksudega trikitamised ja hindade kasvatamised viivad enam raha välja. Keda me eestlaste elujärje paranemisega petame?

Väikesel seltskonnal on statistiliste arvukestega tore mängida ja oma tegemisi nendega õigustada, kuid eestlaste elujärg sellest ei parane. Aeg oleks tunnistada, et oleme liigselt pühendunud riigieelarve kasvatamisele ja sellega maha laristamisele, elukeskkonna jätnud aga saatuse hoolde. Selline suhtumine ei saa igavesti kesta. 

Tehkem Eesti maksusüsteem läbipaistvaks, lõpetagem ühisvahenditega laristamine ja taastagem konkurents ettevõtluses. Alles siis saame rääkida eestlaste elujärje paranemisest.