Diktatuuri murraks ühisjõuga

Väidetakse, et Eestis viibimine väsitab. Väidet ei levita üksnes õnnetud toimetulekuraskustes vaevlejad, vaid ka heal järjel olijad. Mujal ilmas pidavat stressi vähem olema, elu olevat turvalisem, inimesed heatahtlikumad ja üksmeelsemad (presidendiproua väite järgi pidavat isegi Kambodžas sallivust ja mõistmist enam olema). Meie elukeskkonnas puuduvat kodukoldele omane hubasus, vabadus ja rahu.

Väidet on raske kinnitada, veelgi raskem aga kummutada, sest tegemist on tunnetega, mida ei saa mõõta. Ent inimeste tundeid reedavad silmad ja käitumine. Pettumus riigis ja kartus tuleviku ees toovad silmadesse kurbuse, käitumisse pinge. Selline emotsionaalne seisund põhjustab mõttetuid tülisid ning võimendab olmetasandil tekkivaid konflikte.

Stressi mõju ühiskonna elukvaliteedile on raske üle hinnata. Ühiskonnale põhjustatav kahju on korvamatu. Meie suhteliselt lühike eluiga, alkoholilembus, rasked liiklusõnnetused ja muud arenenud ühiskonnale võõrad nähtused on emotsionaalse pingeseisundi viljad.

Inimene ei talu üksindust, ta vajab ühiskondlikku hoolivust ja mõistmist. Materiaalsusel on teisejärguline roll. Ainult kodanikest hooliv ühiskond on tugev ja jätkusuutlik. Elanikega arvestades sepitsetakse vundamenti riiklusele. See on ka majanduskasvu katalüsaator.

Valitsejate pühendumine riigieelarvele jätab unarusse muu, palju olulisema. Igas halvas leidub head, see kehtib ka riigieelarve alalaekumise kohta. Avaliku sektori kulutuste kasvu vähenemisega ei kaota kodanik midagi, pigem võidab — väheneb kodanike häirimine ja riigipalgal olijate tarbetu siblimine.

Liigsed pinged ja rahulolematus on vesi meelemürkide veskile. Uimastite tarbimine saab väheneda ainult siis, kui selle taga on emotsionaalsed muutused. Võitlus alkoholi liigtarbimisega ja uimastisõltlusega saab vilja kanda ainult siis, kui selle võitluse keskmesse asetatakse inimese emotsionaalne seisund.

Pikaajaline stress vähendab inimese sooritusvõimet rohkem kui miski muu. Õnnetusjuhtumite arvul ja elanike tervisel on tundeeluga otsene seos. Mida ebakindlamalt inimene ennast tunneb, seda suurema tõenäosusega satub ta liiklusohtlikesse olukordadesse ja seda sagedamini satub arsti juurde.

Riigil on elanike sisetunde kujundamisel väga tähtis roll. Ühiskonnakorraldusel, õiguste ja kohustuste jagunemisel ning ametnike suhtumisel on kodanike emotsioonidele oluline mõju. 

Ojadest tekivad jõed, nendest omakorda järved ja mered. Pettumustest kasvab viha. Ainult rahvale (teisiti öeldes enamusele) võimu tagastamine parandaks pingestunud inimsuhteid, muudaks väärastunud väärtushinnangud inimpsüühikale vastuvõetavamaks.