Eesti majanduskeskkond ei saa tarbija vaesuse tõttu atraktiivne olla

Bilanss koosneb kahest poolest. Võimuerakonnad põhjendavad oma tegemisi aktivaga, passiva pool ei lähe neile korda. Neid kes passivale tähelepanu juhivad tituleeritakse virisejateks, tegevust ennast virisemiseks. 

Enesekriitilise meele puudus tasub ennast kätte.

Eesti SKP laias laastus küll kasvab, kuid see ei tähenda majanduskeskkonna paranemist. Siia kolivate ettevõtete kõrval pole vähe neid, kes siit jalga lasevad. Milline on väikese riigi majandustulem, seda ei tea keegi. 

Eesti majanduskeskkond (sh turg) ei saa tarbija vaesuse tõttu atraktiivne olla. Üksnes ekspordile panustamine tasub ennast järjest vähem ära. Logistilised kulutused ja tööjõukulud kasvavad, müügihinnad kehtestab aga turg, mis teeb ekspordile orienteeritud välisettevõtete majandustulemi lahjemaks - muudab kasumiläve ületamise vaevarikkamaks. Ettevõtlus peab olema tasuv, vastasel korral pole sellel mõtet.

Eestlaste reaaltulude ja ostuvõime kasv vajaks väetamist. Seda aga poliitilise laristamise koomale tõmbamiseta ei saa endale lubada.

Äriuudised:

Kui eriti valusalt andis suurte rahvusvaheliste ettevõtete Eestist välja kolimine tunda masu alguses, siis ühinemistega tegelevate juristide sõnul on see viimastel aastatel taas hoogustunud. Mullu sai meedia tähelepanu näiteks Prantsuse korporatsiooni Veolia Environnementi tütarfirma Veolia Propreté lahkumine, selle aasta alguses sulges Eesti kontorid Itaalia päritolu pank UniCredit, alles veebruaris tõmbas Eestis otsad kokku Põhjamaade suurim hotellikett Scandic.

Sven Papi sõnul tegi Raidla Lejins & Norcous advokaadibüroo eelmisel aastal kümmekond sellist tehingut ning ka tänavu on paar tehingut juba töös. Papp kirjeldas, et maksulaekumises ei ole firmade väljatõmbamist veel näha, kuna müügitulu pealt makstakse maksud ära ja laekuvad ka Eestisse jäänud müügijõu tööjõumaksud. «Pikem perspektiiv tundub siiski murettekitav, sest majanduses loodav lisaväärtus on väike, oleme väga suuresti sõltuvad Skandinaavias tehtavatest majandusotsustest. Kulud kasvavad kiiresti, noored talendikad eestlased välismaalt tagasi ei kipu tulema ning eeldatavasti varem või hiljem muutub ka maksupoliitika ebasoodsas suunas,» leidis ta.

Ka investeerimispanga Superia juhatuse liikme Henrik Igasta sõnul on päris paljud rahvusvahelised firmad viimasel ajal otsustanud Eesti turult ära minna.

Igasta sõnul leitakse sageli, et Eestis tegevuse jätkamine ei ole prioriteet, sest tegemist on igas mõttes nanoturuga. Eeskätt puudutab see kohalikule tarbijale suunatud ärisid.

http://www.e24.ee/1164892/rahvusvaheliste-kontsernide-eestist-valja-kolimine-jatkub