Eesti välisvõlg on hirmuäratav. USA, Kreeka jt riikide võlakohustuste muretsemise, Norra terrorirünnaku lahkamise asemel oleks tarmukam enda tegemistes puudusi märgata, nendega tegeleda.
Riigivõlga tuleks käsitleda koguvõlana, mitte vaid valitsuse võlana. Elanikud maksejõuetuse korral lähevad võlad valitsustele.
Eestlaste välisvõlg on ameeriklastest oluliselt suurem. Eesti valitsuse tagasihoidlik laenukoormus näitab võimuladviku suhtumist kodanikesse, millega uhkustada pole põhjust.
USA võlakatus elaniku kohta (311 853 000) on 45 836 dollarit. 2009. aasta uuringute järgi oli leibkonna keskmine sissetulek 49 777 dollarit.
Aastapalk on samas suurusjärgus.
Sisemajanduse kogutoodang on võlaga võrreldav.
Eesti koguvõlg on ulatub 136% sisemajanduse kogutoodangust. See kasvab. Tegemist on USAst suurema näitajaga.
Kui lugeda Eesti kogu välisvõlaks 19,7 miljardit eurot ja elanike arvuks 1,34 miljonit ( tegemist on üle paisutatud näitajaga, tegelikkuses elab vähem inimesi), siis oleks võlg elaniku kohta 14 701 eurot.
SKT oli 2010. aastal 14, 5 miljardit eurot, statistiline bruto töötasu (blufitud näitaja, pole tegemist mediaaniga) 792 eurot kuus.
USA probleemide lahendamine on lihtne, kulutuste kärpimise võimalusi piisavalt. Demokraatia toimib. Üksnes sõjaliste kulutuste vähenemisega annab palju ära teha. Võlakoormuse vähendamine pole vajalik, tuleb vaid piirata kasvu.
Probleemide lahendamine Eestis on palju valulisem. Kohati tundub, et ükski kivi ei saa siin samale kohale jääda. Vaatamata sellele, et võimuladvikule sellised muudatused ei meeldi, on need väga vajalikud.
No comments:
Post a Comment