Toiduainete hinnad kasvavad maailmaturu hindade ja Aasia nõudluse toel ning tavainimesel ei olegi ennast võimalik selle eest kuidagi kaitsta, leiab arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
http://www.epl.ee/artikkel/600853
Lohutuse otsimise asemel tuleks lahendusi pakkuda.
EL riikides rakendatakse toiduainetele madalamaid makse. Keskmine käibemaks ei ületa kümmet protsenti, Soomes on see 13, Saksamaal 7, Eestis 20 protsenti. Kõrgem käibemaks on põhjuseks, miks hinnad toorme kallinedes Eestis kiiremini tõusevad.
Leibkondade uuringud näitavad, et 26 protsenti kõigist kulutustest läheb Eestis toiduainetele ( aastal 2010). See tõstab maksumäära kolme protsendipunkti ehk 15 protsendi võrra.
Eesti käibemaks on EL kõrgemaid.
Toiduainete hinnatõusust pole pääsu, kuid see ei tohiks globaalsest turust kiiremini toimuda. Riikliku fiskaalpoliitikaga annaks (kontrolli alt väljunud) hinnatõusu ohjata.
Heido Vitsuri sarnaseid arvamuslugusid on leheveerud täis. Kohaliku analüütikuna võinuks probleemile Eesti eripärast lähtuvalt läheneda. Globaalsest vaatevinklist lähenemine lahendusi ei paku, lohutuse otsimine on aga eestlaste vaesuse juures kohatu.
Hinnad Eestis kerkivad teistest kiiremini, meie aga süüvime teiste turgude hinnatõusu põhjustesse.
Paljud ettevõtted on kassapõhiselt kahjumis. Kasumit teenivad peamiselt monopoolsed, riigieelarvest toituvad (hanked, toetused) ja välisosalusega (siirdehinnad) ettevõtted.
On üsna loomulik, et sellistes tingimustes kasutatakse hinnatõusu õlekõrrena. (Ühikulist) müügimahtude kasvu sellega ei kaasne, kulutused kasvavad samas tempos.
Maksukeskkond Eestis pole konkurentsivõimeline. Seda teadvustamata jäämegi luulusid jutustama, patuoinaid aga piiri tagant otsima.
No comments:
Post a Comment