Edukad ollakse üheskoos

Väikesed huvigrupid muutuvad nõudmiste esitamisel aina agressiivsemaks. Neil paistab olevat sooja ega külma enamuse arvamusest.

Eile ilmus mõttevälgatus lapsõpetaja sulest, täna arstide ja õpetajate PR.

Kurta (arstide ja õpetajate) palkade väiksuse üle ajal, mil suurel osal ühiskonnaliikmetest puudub sissetulek, enamusel on see häbiväärselt madal (I kv palgasaajate mediaan neto kuusissetulek jäi alla 465 euro), on kahetsusväärne.

Piinlik...

Suur osa elanikkonnast on toimetulekuraskustes, meie aga heietame arutelusid arstide ja õpetajate palkade tõstmisest.

Laristamise asemel võiksime ühiskonnavahendeid efektiivsusesse investeerida.

Pühenduda tuleks toimetulekuraskustes inimeste (töötud, puuetega inimesed, lapsed, vanurid, põdurad) elujärje (sh sotsiaalsed tagatised) parandamisele, alles seejärel paremal järjel olijate mugavuste parandamisega tegelema hakata.

On ameteid (arst, õpetaja, sotsiaaltöötaja, riigitöötaja), millesse panustamisel ei saa prioriteediks seada isiklikke hüvesid. Kogukonna huvid peaksid seisma kõrgemal.
Nõrgemate eest peaks keegi ju seisma.

Hariduskulud ja ravikulud on kõrged. 13,4% riigieelarvest (üle 5% SKTst) kulutame tervishoiule. Hariduskuludeks kulutame 11,6%. Kahele valdkonnale kulutame 25% vahenditest.

Haigused tekkivad mittetäisväärtuslikust toitumisest ja ebatervest elukeskkonnast. Ravimite väljakirjutamisel ja kamaluga neelamisel puudub mõte. Efektiivsem on vahendeid üldise elujärje parandamisesse suunata, medikamentoosses ravis järgi anda.

Hariduskulusid, mille tulem avaldub (paljuski) teiste ühiskondade edukuses, pole samuti otstarbekas kasvatada. Enne tuleb Eestist teha paik, kus on kõigil hea elada, alles siis kulusid kasvatada. Vastasel juhul kaasneb kasu asemel kahju.

Edukad ollakse üheskoos. Üksikute edu on üürike, see seab kaikad kodaratesse ühtsele edule. Ebavõrdsus ja ebaõiglus riivavad inimeste eneseväärikust, õhutavad vastandumist ja vaenu.