Jakob Westholmi gümnaasiumi õpetaja:
Me oleme osa Euroopast ja väidetavalt oleme seal alati olnud, kuid võrreldes teiste maade kolleegidega pole meil õigust võrdsele kohtlemisele sama eriala esindajate seas. Kaugel sellest. Eesti õpetaja on võrreldes oma Euroopa kolleegidega mitte ainult alamakstud, vaid ka ületöötanud.
http://www.epl.ee/artikkel/600609
Vanadel aegadel peeti Õpetajat maasoolaks, kellele läks korda kogukonnaliikmete käekäik. Praegused õpetajad (nii nagu arstidki) seisvad vaid enda heaolu eest, teiste mured ei lähe neile korda.
Palkade üle kurta ajal, mil suurel osal ühiskonnaliikmetest puudub sissetulek, enamusel on see häbiväärselt madal (I kv palgasaajate mediaan neto kuusissetulek jäi alla 465 euro), on kahetsusväärne.
Paljud on toimetulekuraskustes, meie aga heietame arutelusid suhteliselt heal järjel oleva grupi palkade üle.
Laristamise asemel võiksime vahendeid efektiivsusesse investeerida, arutelusid tulemi üle pidada. Ebavõrdsus ei saa kasvada. Õpetajad võiksid selliste arutelude esirinnas olla.
Paika tuleks panna sotsiaalsete huvigruppide sissetulekute tasemete protsendilised näitajad. Absoluutarvudest rääkimine vastandab, tekitab pingeid ja vaenu.
Kõik panustavad palju, teenivad aga vähe.
Absoluutarvudes on eestlased (peale poliitilise eliidi muidugi) alamakstud.
Hariduskulud ja ravikulud Eestis on kõrged. 13,4% riigieelarvest (üle 5% SKTst) kulutame tervishoiule. Hariduskuludeks kulutame 11,6%. Kahele valdkonnale 25%.
No comments:
Post a Comment