Tuleb loobuda mõttemudelist, et Eesti kohalikke asju saame otsustada, ent Euroopa Liit on midagi NLi aegse Moskva sarnast, kirjutab riigikogu liige Kaja Kallas ¬(Reformierakond).
http://www.postimees.ee/498410/kaja-kallas-euroopa-kasulaudu-kirjutame-me-ise/?t=942#l
Tagajärgedele pühendumisega muudatusi esile ei kutsu. Poliitilise kultuurituse viljad jäävad ka edaspidi potsatama.
Uuringuandmetel on usaldus erakondadele madal. Erinevatel andmetel kõigub see 18 – 26% vahel. 8. klassi õpilaste küsitlused näitasid 23% usaldust.
Vaatamata sellele kuulub võim neile.
Ühisnimetaja leidmine väikestes kogukondades pole keeruline. Selleks tuleb teadvustada, et valitud pole kõige targemad, kompetentsemad, paremad.
Ühiskonnas langetud otsused peaksid põhinema huvigruppide ühisnimetajal, mitte väikese grupi dogmadel.
Probleemid ühiskonnas algavad võimude lahususe (NB! tegemist on demokraatia alustalaga) eiramisest, elanike riiklikul tasemel esindatamatusest.
Valimissüsteem ei võimalda esindatust demokraatlikult komplekteerida. Saadikuks saamine sõltub valimisnimekirjas olevast positsioonist ja PR-st, need aga võimuladvikust.
Ühiskonnakorraldus on kaugel demokraatiast. „Demokraatia“ toimib küll paberitel, kuid tegelik elu rajaneb diktaadil.
Otsuste ja ühiskondliku kokkuleppe vahele peaks võrdusmärk mahtuma.
Kehtiva süsteemi tingimustes pole see võimalik, sest otsustajatele meeldib iseotsustamine, mis võimaldab tähtsana tunda, tagab mõnusa äraelamise.
Poliitika Eestis on monopoliseeritud, riik kaaperdatud.
Erakondade nimekirjad koosnevad küll kümnetest tuhandetest, kuid kaasarääkijate osa on tühine. Tunnistavad seda ka mitmed kunagised võtmeisikud, EER liikmena tunnistan ka mina.
Erakondade liikmeskondade passiivsus on taotluslik. Võtmeisikutel on piisavalt ressursse, et esinduskoda taltsastest komplekteerida, ennast aga valitsusse sokutada.
Poliitiline kultuuritus, mida Eestis viljeletakse, tuleneb erakondade rahastamisest ja seaduskeskkonnast (valimis- ja erakonnaseadus).
Finantsiline sõltumatus – riigieelarvest ja sponsorlusest tagatud tulubaas – võimaldab praktiseerida nn tagatubadele rajatud demokraatiat. Valimisseadus (võimuladvikule) lojaalseid otsustusnuppude juurde sokutada.
Poliitikas tuleks muuta rõhuasetusi. Vastasel korral pole rahvusriigil tulevikku. Abstraktsete valimisloosungite asemel tuleb esindada kodanikke.
Selleks tuleb teha korrektsioone seadustes. Seda saavad teha vaid need, kelle huvisid need teenivad.
No comments:
Post a Comment