Delfi avab oma valimisdebattide sarja tööpuuduse ja majanduse teemalise väitlusega. Otse Delfi toimetuses asuvad piike murdma Taavi Rõivas (RE), Mailis Reps (KE), Juhan Parts (IRL), Urve Palo (SDE), Marek Strandberg (R) ja Rene Naptal (RL).
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/delfi-tv-valimisdebatt-poliitikud-kas-te-ka-teate-kui-suur-on-toopuudus.d?id=41059711
Marek Strandberg eristus demagoogiaga – jätkab traditsiooniliselt jama ajamist. Kui Eesti suurimaks probleemiks on tööpuudus, siis tööviljakuse jutt on kohatu.
Tööviljakus on mitmeti mõistetav (oleks võinud seletada): efektiivsus investeerigu, aja ühiku, töötaja, elaniku jne kohta.
Esimese sammuna tuleks ühiskonnas luua töökohtade tekkeks soodsam keskkonda, asendada mõttetud sotsiaalsed töökohad (ühistranspordi saatjad jmt) vajalike (lisaväärtust andvate) ametitega, alles seejärel mõelda efektiivsuse tõstmisele.
Efektiivsust tuleb läsitleda sektorite lõikes.
Oleme ebaefektiivsed, sest teeme (suhteliselt) suuri kulutusi avalikus sektoris. Energia kulutuste vähendamisest olulisem on see, kuidas kulutusi avalikus sektoris efektiivsemalt (mis võimaldaks lisaväärtuseks vajaliku seemne varu kasvatamist) juhtida. Avalikust sektorist tulev sisemajanduse kogutoodangu osa on proportsionaalselt kõrge.
Marek Strandbergi KENA (kliima- ja energiaagentuur) on halvim näide, mida efektiivsuse tõstmiseks teha.
Nautisin Urve Palo ja Mailis Repsi seisukohti ja põhjendusi. Taavi Rõivast võrdleksin Andrus Antsipiga – ilukõnes sorav, teemas ei orienteeru.
Kahju, et RL esindaja nägi päästerõngast silla (Saaremaa ja mandri vahel) ehitamises, vastasel juhul oleksin ka tema seisukohtadesse tõsisemalt suhtunud. Tegemist oli põhjendatud seisukohtadega.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment