Kuidas rohelised riigikogus tööd tegid

Delfi: Kuidas rohelised riigikogus tööd tegid
Oma järjeanalüüsi jätkan nüüd jällegi opositsioonis olnud Roheliste fraktsiooniga. Fraktsiooni kuulus kuus saadikut ning kõik kandideerivad ka praegustel valimistel. Kui teised on kõik Roheliste erakonna nimekirjas, siis Toomas Trapido otsustas üritada seekord üksikkandidaadina parlamenti pääseda.
...kõnekamalt räägib roheliste positsiooni kohta riigikogus hääletamine. Üsna suur hulk erapooletuid hääletusi annab mõista, et tegemist ei olnud väga kindlameelse koalitsiooni ega opositsiooni liitlasega. Erapooletus aga näitab, et oli ka vahepealseid valdkondi, milles ei osatud, tahetud või suudetud seisukohta võtta. See aga pole hea märk, sest tihti on ka halb otsus parem kui mitteotsustamine. Ehk seisukoha valimine on alati parem kui olla passiivne ning mitte kedagi toetada. See annab kehva signaali valijatele, kes riigikogult ootavad neile olulistes küsimustes otsuseid mitte jäämist erapooletuks.
http://www.delfi.ee/news/rk/arvamused/valimisblogi-kuidas-rohelised-riigikogus-tood-tegid.d?id=41119727


Isiklikest kogemustest lisan:

EER fraktsiooni tegevus paigutub Eesti demokraatia halvimate näidete alla.

2007. aasta valimistulemustega pääses Riigikogusse 6 EER esindajat. Isikumandaadi järgi oleks neist valituks osutunud vaid 1,95. Ja sedagi üksnes siis, kui nad kõik oma hääled oleksid kokku liitnud. Isikumandaati ei saanud neist keegi.

Tekkib küsimus: kelle mandaadiga siis nad ikkagi Riigikogus istuvad.

Loomulikult erakonnaliikmete mandaadiga.

EER fraktsioon pole otsuste langetamisel aga arvestanud erakonnaliikmete tahet. Veelgi kurioossem – neid pole see isegi huvitanud.

Programmilistele seisukohtadele tuginemine pole põhjendus, sest eelistused on programmis reastamata.

„Esindajate“ enesekesksus ja ülbus teeb kohmetuks.

Nõustun, et teisiti ei pruugi olla ka teistes erakondades. Paraku pole see lohutuseks.

EER liikmed lõid erakonna eelkõige poliitilise kultuuri muudatuste soovist.

Eelistused muutuvad ajas, sõltuvad arengutest ja muutustest elukeskkonnas. Valitute osalemine otsustusprotsessides ei võrdsustu esindamisega.

EER programmis on aukohal osalusdemokraatia, saadikud selles aga ei orienteeru.