Tuesday, February 15, 2011

Jõuaks kokkuleppele põhimõttelises küsimuses

Enne detailsete arutelude juurde asumist tuleks kokkuleppele jõuda põhimõttelisemates küsimustes, korrektsioone teha ühiskonnas toimivas otsustusprotsessis. Vastasel juhul jätkuvad mõttetud vaidlused, seisukohtadega vassimised.

Erakondade programmid (sh valimisprogrammid) on teostamatud - nendes puuduvad tegevuskavad, paigas pole tulemuslikkuse mõõdikud.
Programmidele tuleks läheneda tervikuna, sest eelistused on grupeerimata. Valikulise lähenemise korral tahe moondub.
Võtame kasvõi riigieelarve tasakaalu ja paljulapseliste perede toetamise. Ühe eelistamine kahjustab teist.

Eelmised valimislubadused on tänini täitmata. RE lubadusest realiseerus üks. Tegemist oli ülla, kuid kesiste sotsiaalsete tagatiste tingimuses ebaõiglaselt (kõrge) emapalga pikendamisega. Isegi selle täitmise võiks kahtluse alla seada, sest reaalne emapalk vähenes. Üksnes käibemaksu tõstmisega (tõus ca 2x) mähkmetele kasvasid kulutused lapse kohta (kuus) ca 100.- krooni. Minu poja peres kasvasid kulutused mähkmetele 400.- krooni, sest nende kasutajaid oli 4 (kolmikutest tüdrukud ja poeg). Reaalne emapalk langes seega poja peres 400. krooni võrra. Näiteid on ka teisi.

Eelistused muutuvad ajas ja ruumis. Muutuvad ka võimalused. Detailsetele (nt ehitada 4 realine tee, pensionide tõstmine jne) arutelude võiksime eelistada arutelusid, mis viivad kokkulepeteni põhimõttelistes küsimustes. Vähem oluline sellest, mida otsustatakse, pole ju see, kuidas otsusteni jõutakse.

Otsustusprotsess ühiskonnas seisab pea peal – seisukohtade kujundamine peaks algama alt, algab aga ülalt. Protsessis tuleb leida koht kogukondade esindajatele. Demokraatia väärtushinnanguid ausse tõstmata jäämegi lubadustega hämama.

Riigikogu koosseisud peaksid esindama elanike huvisid, tegemist on aga valitsuste käepikendustega, millel puudub side kodanikega. Riigikogust on kujunenud tarbetu ja kulukas institutsioon ühiskonnas, mis tegeleb vaid iseendaga ja valitsuskabineti tahte seadustamisega.
Demokraatia alustalaks on võimude lahusus, Eestis see ei toimi.

Oleme erakondade panust ühiskonnas üle hinnanud, kodanike algatust aga alahinnanud. Erakonnad koosnevad tuhandetest liikmetest, kuid (küsitluste järgi) nendes toimuvaga
on kursis alla 10%. Seisukohtade kujundamises kaasarääkijate arv on veelgi väiksem. Tingib selle valimissüsteem ja erakondade rahastamine.

Valimiseelselt perioodil jagatakse lubadusi. Tegemist on petukaubaga, millele ei tasu ootusi rajada - otsustajatel puudub viitsimist ja tahet nende teostamiseks.

No comments:

Post a Comment