Riigikogul on vorm, kuid puudub sisu – tegemist peaks olema elanike esindusega, on aga valitsuste käepikendus, millel puudub side kodanikega. Tegemist on tarbetu ja kuluka institutsiooniga ühiskonnas, mis tegeleb vaid iseendaga ja valitsuskabineti tahte seadustamisega.
Demokraatia alustalaks on võimude lahusus, Eestis see ei toimi. Valimissüsteem ja erakondade rahastamise seda ei soosi.
Riik on kaoses – paljud protsessid juhtimatud, sotsiaalsed pinged kõrged, seaduskeskkonnas märgata tõmblemist.
Valimiste põhiküsimuseks saab, kui palju valijatest toetab erakondi, kui palju üksikkandidaate - kas piirdume erakondliku asjaajamisega või toetame kodaniku algatust laiemalt.
Erakondlik asjaajamine ei põhine niivõrd ideoloogial, kuivõrd isiklikel ambitsioonidel ja teistele ära tegemisel. Oleme erakondade panust demokraatias üle hinnanud, kodanike rolli aga alahinnanud.
Küsimused näitavad, et üksikkandidaatide toetus valijate hulgas on kasvutrendis. Pole võimatu, et 8-9 % toetus kasvab veelgi. Kümmekonna üksikkandidaadi riigikokku valituks osutumine peaks tooma kaasa soovitud muudatusi – otsustusprotsessi hakataks kaasama kodanikeühendusi, riigikogu isikkoosseisu komplekteeriks rahvas.
Üksikkandidaadid suudavad taastada ühiskonnaliikmete ühtsuse, tüürida riigilaevukese diktatuuri lainetelt demokraatia sängi.
http://www.yksikkandidaadid2011.ee/
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment