Ühiskonnas domineerib vastandumine, panustada tuleks ühtsusele.
Taasiseseisvumise algusaastatel ühist kartulikoorte söömist ei võtnud keegi tõsiselt, kuid see liitis rahva, pani aluse edule.
Vastandumine ühiskonnas avaldub kõiges - rahvasaadikud vastanduvad rahvaga, erakondade nimekirjad üksikkandidaatidega. Üllatus oli suur, kui kogesin vastandumist vabatahtlike ja elukutseliste päästeteenistuste vahel. MTÜ Priitahtliku Päästeliidu küsimustikus oli see tuntav.
Eestis on 500 000 palga saaja ringis, ühest riigi servast teise sõitmisele kulutame vaid üksikuid tunde, vastandumist jagub aga suurriigi jagu.
Vastuolusid soosib valitsemiskeskne poliitiline kultuur, milles kodanikkonna ühtsusel on teisejärguline roll.
Valitsemine vajaks vahendi staatusesse taandamist, kodanike heaolu eesmärgiks ülendamist.
Eelistused muutuvad ajas ja ruumis, detailsed valimislubadused (ehitada neljarealine tee, millegi või kellegi rahastamine jmt) jäävad katteta.
Kandideerin riigikogusse soovist panustada rõhuasetuste kohendamisesse. Kandeerimise põhjuse ja ponnistused, millele kavatsen pühenduda, defineerisin järgnevalt:
Kandideerin seetõttu, et ei suuda kohaneda poliitilise kultuuritusega.
Demokraatia põhitunnus - võimude lahusus – ühiskonnas ei toimi (isegi kohtusse pöördumine on keeruline).
Riigikogust on saanud kulukas tarbetu institutsioon ühiskonnale, mis tegeleb vaid iseendaga ja valitsuskabineti tahte seadustamisega.
Poliitilised väärtushinnangud on teinud (paljudest) ühiskonnaliikmetest kerjused – lubamatult palju on neid, kelle puudub sissetulek, veelgi enam neid, kellele ei taga see toimetulekut, sotsiaalsed tagatised on samas aga olematud.
Valituks osutumise korral kavatsen seista selle eest, et Eestist saaks turvaline ja hubane elupaik kõikidele kodanikele, mitte vaid valitutele.
Panustan otsustamismehhanismi pea pealt jalgadele pööramisse – seisukohtade kujundamine peaks algama alt, mitte ülalt. Annan kõik selleks, et esinduskoja isikkoosseisu komplekteeriks rahvas (valimissüsteemi muuta), mitte võimuladvik, et demokraatlikud põhitõed (võimude lahusus, kohtusse pöördumine) saaksid ühiskonnas auväärsemad positsioonid, et seaduskeskkond muutuks stabiilsem.
Riigikogu ja ühiskondliku kokku leppe vahele võiks mahtuda võrdusmärk.
Vähem oluline sellest, milliseid otsuseid langetame, pole see, kuidas nendeni jõuame.
Probleemid ühiskonnas algavad võimude lahususe eiramisest. Eesti on saanud diktatuuririik.
http://www.youtube.com/watch?v=a693HSpG4h
http://www.yksikkandidaadid.ee
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment