EPL kirjutab:
Märtsis kuulutasid ÜRO lastefond (UNICEF) ja Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustik (EAPN) välja kirjade kogumise aktsiooni, millest oodati osa võtma Eesti inimesi, keda on puudutanud vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Laekus ligi 700 kirja, palju oli ka neid, kes helistasid või tulid ise kohale. Kirjakogumise aktsiooni tulemusi analüüsitakse ka neljapäeval Tallinna ülikoolis toimuval konverentsil „Mõtle ja räägi kaasa vaesuse teemal”.
http://www.epl.ee/artikkel/583131
Suurim vale pidavat olema statistika.
Paraku aga just sellele toetutakse ühiskonnale oluliste seisukohtade kujundamisel, otsuste tegemisel.
Nii nagu registreeritud töötus ei näita töötute arvu, ei kajasta ka statistiline töötasu elanikkonna ostuvõimet ega sissetulekuid. Üksnes osalise tööaja täisajaks tuletamisega moonutatakse tegelikkust. Rääkimata siis muudest tuletamistest.
Paljudest eestlastest on saanud sõna otseses mõttes kerjused. Nõudlus makaronidest ja nisujahust koosnevate abipakettide järgi näitab kasvutrendi.
Võigas küll, aga otsustajad naudivad endiselt ühiskonnas loodud hüvede küllust.
Paljud inimesed ühiskonnas on väga suurtes raskustes. Iga demokraatlik riik ulataks sellistes tingimustes abikäe. Eestis toimitakse vastupidi – nõutakse suuremat kontributsiooni, vähendatakse toetusi.
Aeg oleks tunnistada, et esindajatekoja otsused ülepaisutatud riigieelarve kinnitamisel ja maksude tõstmisel on kriisi põhjustanud. Poliitiline monopoolsus on kunagised väärtushinnangud pea peale pööranud.
Põhjusi teadvustamata jäämegi ühe ja sama rehavarre otsa komistama. See vajab kõrvaldamist.
Taasiseseisvumise alguses ühist kartulikoorte söömist ei võtnud keegi tõsiselt, kuid see liitis rahva, pani aluse edule. Praegused valitud paistavad tegema kõik selleks, et kartulikoortest saaks rahvustoit.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment