Maksusüsteem on ühiskondliku kokkuleppe küsimus

Praxise analüütik Risto Kaarna kirjutab EPLs:
Üldjuhul on maksudel kolm eesmärki. Esiteks kogutakse makse avalike kulutuste rahastamiseks. See on maksude traditsiooniline funktsioon. Teiseks muudetakse maksude kaudu sissetulekute ja rikkuse jaotust. Kolmandaks kasutatakse makse tasakaalustatud majanduskasvuks või majandustsüklite silumiseks. Tihti käsitletakse maksusüsteemi eesmärgina ka inimeste käitumise muutmist, näiteks kehtestatakse aktsiisid tavaliselt kas tervisele või keskkonnale kahjulikele hüvistele.
Eestis on maksude kogumise eesmärkidest rõhk avalike kulutuste rahastamisel. Jaotusliku funktsiooniga on asjad vähem selged. Meie maksusüsteem sissetulekute jaotust oluliselt ei muuda, sest tulumaksul ja sotsiaalmaksul on kõigile võrdne määr. Väikse progressiivse elemendi lisab tulumaksuvaba miinimum. Seda progressiivsust tasakaalustavad tarbimismaksud (käibemaks ja aktsiisid), mis kokkuvõttes on kergelt regressiivsed.http://www.epl.ee/artikkel/583000



Maksusüsteem on ühiskondliku kokkuleppe küsimus, mitte kellegi eralõbu. Eestis paigutub see koalitsioonierakondade eralõbu alla.

Maksudele tuleb läheneda tervikuna. Maksutulu ei ole veniv kummipall, mida annab igast küljest paisutada. Teatud piirist tekkib negatiivne efekti.

Muudatuste eelduseks on olukorra kaardistamine. Viimastel aastatel toimunud muudatused maksurindel on olukorra segaseks teinud. Isegi selle (maksukoormuse) suurus pole määratav. Tendentsid kinnitavad, et maksudega trikitamistega on üle piiri mindud.
Maksukoormuse hindamisel tuleks arvestada kõiki makse (ka neid, mis riigi- ja omavalitsuste eelarvetes maksudena ei kajastu), muidu jäämegi madala maksukoormuse müüdi varjus kahjulikke otsuseid langetama.

Riigi tulu ei sõltu niivõrd maksusüsteemist, kuivõrd maksumaksja jõukusest. Maksuteemalistel aruteludel ei tasuks unustada, et Eesti riik ei ole "õhuke". Ministeeriumide, ametkondade, ametite, sihtasutuste ja omavalitsuste arvu poolest võime end pidada võrdväärseks suuremategi riikidega.