Tervishoiule tehtavad kulutused Eestis pole väikesed

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ootab poliitikutelt tervishoiuvaldkonna rahastamise suurendamist, mis võimaldaks parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ning lühendaks ravijärjekordi. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=33361137



SKP võrdlusbaas ei ole objektiivne näitaja. Tegemist ei ole üksnes kvantitatiivse, vaid ka kvalitatiivse mõõtega.

Eesti elanike omaosalus tervishoius on kõrge. Ravimite soetamise omaosaluse poolest oleme EL esirinnas. Kui palju tasutakse munitsipaalpalgal olevatele eraarstidele, ei tea meist keegi. Eestis tehtavad (tegelikud) tervishoiukulutused on arvatavast palju kõrgemad. Hinnangu andmisel ei tohiks lähtuda vaid riigikassat läbivast rahamassist.

Pealegi tuleks arvestada, et paljud teised näitajad (sama võrdlusbaasi järgi) on veelgi kesisemad.
Võtame või sotsiaalkindlustuse.
Eesti sotsiaalkulutused on Euroopa Liidu viletsamad. Kui EL keskmine sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 26,9%, siis Eestis oli see ainult 12,4% (2006.a, Eurostat). Leedu eraldas sotsiaalkuludeks 13,2%. Prantsusmaa 31,1%.

Tervishoiu rahastamisest ei tasuks teha eesmärki omaette.
Muuta tuleks rõhuasetusi.

Tervishoius tehtavad kulutused pole suunatud tervise hoidmisele, nagu võiks eeldada, vaid tagajärgedega tegelemisele (kroonilise vormi kujundamisele). Kokkuhoid oleks tohutu, kui pühenduksime ravimise asemel ennetamisele.

Meenub okupatsiooniaeg, mil profülaktilised terviseuuringud ja vaktsineerimised olid tavapärased. Tagajärgede asemel eelistati tegelda põhjustega. Taasiseseisvunud Eesti pööras tervishoiu pahupidi: retseptide kirjutamine ja ravimite manustamine võtsid üha enam võimust. Tervishoid on kommertsialiseerunud.

Kahe isanda teenimisest (erapraksis ja koht munitsipaalhaiglas) on palju räägitud. Samme sellise laristamise (kulud haigekassale, tulud enda taskusse jmt) lõpetamiseks pole vist aga astutud.

Tervishoiu uuendamine võiks alata ravikulutuste vähendamisest ennetustegevuse kaudu. Sellega peataksime elanike tervise halvenemise ning töövõimetute ja puudega inimeste arvu kasvu.

Nõustun nendega, kes pooldavad omavastutust ja haigekassa maksumäära vähendamist, sest koos elluviiduna mõjuksid need hästi nii hinna ja kvaliteedi kui arsti ja patsiendi suhtele. See oleks aga ehk liiga palju soovitud.

Tervishoiule lisaraha eraldamine poleks otstarbekas. Tegemist oleks ressursside raiskamisega, mille tulemuslikkus on kaheldav.