Riigikogus vastuvõetavad otsused on ette teada. Valimissüsteem süütab rohelise tule vaid valitsuse esitatud eelnõudele.
Mõned päevad tagasi kinnitati sarnasel viisil (59 poolthäälega) riigieelarve seaduse ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, mis loob võimalused Euroopa Liidu liikmesriikidele (ja juriidilistele isikutele) riigigarantii andmise. Vaatamata üüratule summale (ligi 2 miljardit eurot) sujus otsuse langetamine plaanipäraselt.
Tehelikult pole see, kas kesiste sissetulekutega ja sotsiaalsete tagatistega eestlased jõukamatele vendadele abikäe ulatavad või mitte üldsegi esmajärguline küsimus. Olulisem on, kuidas kaasmaalased ennast seejuures tunnevad.
Kohati tundub, et olenemata sellest, mida võimuladvik ka ei otsustaks, moodustab pettunute ring enamuse. Diktaadil põhinev otsustusahel põhjustab pettumust, süvendab trotsi ja vimma.
Ühisnimetajal põhinev otsustamine liidaks, teeks kogukonna homogeensemaks.
Otsustusahel määrab vastutajate ringi, tekitab poolused. Üheskoos otsustamisel vastutus jaguneks, kõik panustaksid tulemi õnnestumisesse.
Kui (Eestis toimiv) valimissüsteem soosiks esindusdemokraatiat, poleks pinged nii särtsuvad.
Paraku see ei toimi.
Riigikogu koosneb (suuresti) valitsuse esindajatest, valitsusliikmetele lojaalsetest inimestest. Valimissüsteem on teinud sellest valitsuse käepikenduse, millel puudub side kodanikega. Tegemist on tarbetu ja kulukas institutsiooniga, mis tegeleb vaid iseendaga ja valitsuskabineti tahte seadustamisega.
Valimissüsteemi kohandamata pole arutelud tulemuslikud – tühine grupp jääbki oma nägemuse järgi otsuseid langetama, ülejäänud aga peast karvu kitkuma ja meelemürkidest (rahustid, unerohud, alkohol jt meelemürgid) lohutust otsima.
No comments:
Post a Comment