Väike rikas eesti

EPL:
Kuu aega oli Saksamaa pealinn minu koduks ja see ei olnud sugugi esimene ega viimane kord, kus poes käies endamisi pead vangutasin. Sest ma ei saa aru, kuidas saavad poed Berliinis nii palju odavamad olla kui Tallinnas, muust Eestist rääkimata.
Õigemini ei saa ma aru, kuidas saab Eestis esmatarbekaup nii palju kallim olla.
http://www.epl.ee/news/arvamus/vaike-rikas-eesti.d?id=60363362

Kõrgemad hinnad Eestis on põhjendatud.

Liikmesriikides rakendatakse madalamaid käibemaksumäärasid. Keskmine käibemaks toiduainetele ei ületa 10 protsenti. Kui Saksamaal on see 7 protsenti, siis Eestis 20 protsenti.

Kõrgem käibemaks on ka põhjuseks, miks toorme kallinemisel hinnad Eestis kiiremini tõusevad.

Oma osa kaupade hindade kujunemises on ka mõningatel teistel nüanssidel.
Eestis müüdavate kaupade marginaalid on teistest turgudest kõrgemad. Paljudel toodetel on ka soetamishind kõrgem. Koostasin kunagi USA kaubamärgi turustamiseks Eestis äriplaani. Tarnija (hulgi)hinnad osutusid sealsetest jaehindadest kõrgemaks. Odavam oli tooted osta USA poest:-))).
Põhjendus on lihtne: Wal Mart kaubanduskett tellib sadu (kui mitte tuhandeid) konteinereid ühte toodet, Eestis tuleb isegi ühe konteineri turustamisega pingutada. Transpordikuludest ma ei räägi (kui õigesti mäletan, siis antud toote puhul moodustas see ca 15% hinnast).

Marginaalid ja omahinnad on toote spetsiifilised, käibemaksu protsent aga konstantne suurus. Meie võimuses on muuta vaid marginaale ja maksumäärasid.

Ma kahtlen, et esmatarbekaupade edasimüüjad teenivad suuri kasumeid. Aastate tagused tulemused näitasid, et hulgibaaside kasumid jäid alla 3%. See kinnitab, et mänguruum marginaalide langetamisel on väike. Jaemüügi ettevõtete marginaalid on suhteliselt kõrged (toiduainetel oli see aastaid tagasi üle 25%), kuid arvestada tuleb, et tegemist pole kasumiga, vaid juurdehindlusega. Jaemüügis on suur surve palgatõusule, palgad sektoris on kasinad. Juurdehindluse vähendamine sellistes tingimustes on ebareaalne.

Maksu alandamine on ainuke reaalne võimalus, mis hindu allapoole tooks, innustaks sisetarbimist. Tulemit tunnetaksime kõik - ettevõtete tulubaas muutuks kopsakamaks, töötasud ja riigi maksulaekumine võtaks trendi ülespoole.

Eesti maksupoliitikat on raske mõista. Piiratud ressurssidega keskkonnas maksumäärade tõstmine ei suurenda, vaid vähendab maksulaekumise potentsiaali.

Poliitikud tuginevad maksumäärade kõrgel hoidmisel uuringutele, mis näitavad, et maksumäärade langetamisel hinnad samas taktis ei lange. Uuringud on aga läbi viidud keskkondades, kus toimetulekuraskustes inimeste arv on olematu.

Tootjad ja tarnijad on huvitatud müügitulu kasvatamisest. Selleks on kaks võimalust: suurendada müügikoguseid või suurendada marginaale. Mida enam müüa, seda odavamaks tootehind kujuneb, kuna kasumiläve ületamisel muutuvad üldkulud olematuks.

Tootjad on huvitatud käivete kasvatamisest, seetõttu kehtestatakse hinnalaed edasimüüjatele.

Konkurents ei võimalda esmatarbekaupadelt liigset kasumit teenida.
Probleem Eestis ei seisne mitte selles, et ettevõtted teenivad suurt tulu (välja arvatud muidugi monopoolsed ettevõtted), vaid selles, et käibed ja töötasud on madalad.

Kui ka hinnad maksumäära langetamisega samas taktis lange, siis pole midagi hullu. Oluline pole see, kui palju mingi toode maksab, vaid see, kui palju me oleme võimelised seda ostma. Inflatsioonisurve mõju tuleb samuti arvestada.