Friday, October 7, 2011

Võimuladvikul tuleks nägu rahva poole pöörata


Tähekombinatsiooni EFSF on hakatud üha sagedamini kasutama. Vaatamata sellele ei tea paljud, mida see tähendab. Vähe pole ka neid, kes pole sellest lühendist kuulnudki.
EFSF-ile ehk Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile (The European Financial Stability Facility) panid aluse 16 eurotsooni liikmesriiki 2010. aastal. Fondi kuuluvad riigid, kus on ühisrahana käibel euro. Eesti liitus eurotsooniga tänavu 1. jaanuaril. Euroopa Liidu 27 riigist kuulub sellesse seega nüüd 17 riiki. Rootsi, Taani ja Suurbritannia ei ihalda eurot, vaid soovivad jääda truuks traditsioonilisele rahvusvaluutale.

Kaalukas otsus
On saanud ilmseks, et kõik riigid pole osanud ühildada oma soove ja võimalusi. Üle võimete elavate riikide hulgas on Iirimaa, Portugal, Kreeka ja Hispaania. Mainitud on ka Itaaliat ning mõnesid teisi riike.
EFSF-i loomine tulenes vajadusest abistada makseraskustes riike. Rahaturgudel on kombeks küsida sellistelt riikidelt tavaintressist märksa kõrgemat intressi, see aga süvendab hädas olevate riikide makseraskusi veelgi. EFSF-i tagatis võimaldab kaasata odavamat laenuraha ja hoida nõnda kassavoogusid vajadustele vastavalt siiski toimivana. Päästefondi tegevusel on aga arusaadavalt sügavamat mõtet vaid siis, kui sellega kaasnevad riikides ka strukturaalsed muudatused, mis võimaldavad kulutusi koomale tõmmata. Tulubaasi suurendamine praeguses keskkonnas pole tulemuslik.
EFSF-i laenude kogumahuks kavandati 440 miljardit eurot. Eestile võib selles osalemine koos intressikuluga maksma minna 2,5 miljardit eurot – see moodustab, kui numbreid uurida, üle poole tuleva aasta kavandatavast maksutulust.

Rahvale arusaamatu
29. septembril kinnitas riigikogu 59 poolthäälega riigieelarve seaduse ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, mis andis üle võimete elavate riikide laenude käendusele meie riigi poolt legaalsuse.
Otsus polnud üllatav. Riigikogus vastu võetavad otsused on üldiselt prognoositavad, kuna valitsuse eelnõudele põleb seal alati roheline tuli.
Pole mõtet diskuteerida teemal, kas kesiste sissetulekute ja kehvade sotsiaalsete tagatistega eestlased peaksid jõukamatele vendadele abikäe ulatama või mitte. Võiksime mõtiskleda selle üle, mida tunnevad otsusest kuuldes kehval elujärjel olevad kaasmaalased. Asi on aga tegelikult veel hullem. Kohati tundub, et olenemata sellest, mida riigi tasandil ka ei otsustataks, moodustub pettunute osa ikkagi rahvast enamuse. Mulluse inimarengu aruandega koos räägiti ühiskonnas süvenevast pettumusest. Diktaadil põhinev otsustusahel tekitab inimestes nördimust, süvendab vimma ja trotsi.

Mäng kinnises kastis
Otsustusahel kujundab vastutajate ringi ja poolused. Kui Eesti valimissüsteem soosiks esindusdemokraatiat, poleks riigikogus vormistatud otsuste taga pinged nii särtsuvad.
Riigikogu koosseisud komplekteeruvad valitsusliikmetele lojaalsetest inimestest. See teeb meie Toompeal tegutsevast esinduskojast valitsuse käepikenduse, millel kahjuks puudub side kodanikega. Valitsusliikme staatus hierarhiatrepil on kõrgem riigikoguliikme omast erakonnas, mistõttu tulebki mängu võtta väiksed kavalused: saavutamaks paremat paigutust valimisnimekirjas, tuleb näidata lojaalsust täitevvõimule. Nii ongi välja kujunenud olukord, kus just valimisreeglistik ise soosib võimude lahususe printsiibi eiramist ja see omakorda saadikute jahedat suhtumist valijatesse.
Eesti valimissüsteem vajaks hädasti muutmist. Olenemata positsioonist või rahalisest võimekusest võiks kõikidel olla võimalik kandideerida, valituks osutumine ei tohiks aga sõltuda nimekirjalisest eelistusest ega poliitilise eliidi tahtest. Vastasel korral pole ühiskonnas toimuvatel aruteludel mõtet – ladvikusse jõudnud väiksearvuline seltskond jääb ka edaspidi teiste nimel oma nägemusi realiseerima, ülejäänud aga käsi rusikas kulmu kortsutama.
Vähem oluline sellest, mida otsustatakse, pole viis, kuidas seda tehakse. Riigikogus langetatavad otsused võiksid ka Eestis alluda enamuse tahtele. Seda, mis toimub, pole õige isegi populismiks nimetada, küsimus on demokraatia põhitõdede toimimises.
http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=2537

No comments:

Post a Comment