Ühiskonnas langetatavate otsuste ja ühiskondliku kokkuleppe vahele peaks saama võrdusmärgi panna. Selleks tuleks aga muuta rõhuasetusi poliitilises kultuuris.
Poliitikute roll peaks seisnema elanike aruteludele innustamises, nende seisukohtade fikseerimises ja pingerea moodustamises ning alles seejärel otsustusnuppudele vajutamises.
Eesti poliitiline kultuur on kaugel mainitust.
Poliitikute iseotsustamine ei vasta ühiskonnaliikmete ootustele. Otsustusprotsessi tuleks lisada ühiskondliku kokkuleppe elemente.
Seadused ei toimi nii nagu vaja, sest need on kildkonna poolt peale surutud. Elanikele on need sageli mõistetamatud, milles esineb vastuolulisust. Ühiskonnas toimivaid reegleid peaksid üheselt mõistetavad ja enamusele vastuvõetavad olema.
Valitute tahtest ei tohiks piisata ühiskonnakorraldust puudutavate reeglite kehtestamiseks.
Poliitiline kultuur vajaks kaasajastamist. Vägivaldsus ühiskonnakorralduse regulatsioonis tuleks asendada demokraatlikuma lähenemisega.
Valimissüsteemi muutmata mainitud ootused jäävadki soovunelmaks. Kehtiva süsteemiga nuppude juurde pääsenutele on arvatavasti selline kultuuritus meelt mööda - võimaldab see ju tähtsana tunda, tagab olematu vastutuse juures mõnusa äraelamise.
Valimissüsteemi muutmiseks tuleks seekordsetel valimistel toetada üksikkandidaate. Nemad tunduvad ühiskonnas ainukeseks valimissüsteemi muutuste katalüsaatoriks olevat.
EP valimistel saatis üksikkandidaate edu - 6 isikut kogus (11 valimisnimekirja kõrval) üle 30% häältest. Nende edu tõi kaasa muudatusi valimissüsteemis – parteidele meelepärased kinnised nimekirjad asendusid avatutega. Valija tahteavaldus võttis teise mõõtme. Üksnes saavutatu nimel tasus toetada üksikkandidaate.
Muutused poliitilises kultuuris on paratamatud, vastasel juhul pole ka erakondade ilusatel valimisloosungitel mõtet – need pole usutavad. Poliitiline kultuur vajaks kaasajastamist. Selleks tuleks erakondadele koht kätte näidata, vastasel juhul jääbki diktatuur Eestis süvenema.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mida tähendab vabadus ja sõltumatus ehk kuis taastada Eesti küla? EELLUGU: 1. Vaba on see inimene kes ei pea ostma kütust ja maksma transpordi eest,ei pea maksma toasoojuse ja elektri eest,ei pea maksma kodulaenu ja üüri eluaseme eest,ei pea ostma süüa...jne. http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/11/mida-tahendab-vabadus-ja-soltumatus-ehk.html
ReplyDeleteVabadus tähendab valikuvõimalust. Ma pole kindel, et kõik inimesed tunnevad ennast vabana siis, kui pole vaja maksta toasooja ja transpordi eest. Arvatavasti on palju ka neid, kes tunnevad just siis ennast ahistatuna. Kulusid tehes tuntakse aga vabana.
ReplyDeleteIgasugune diktaat (öeldakse, mida tuleb teha) on ahistav, vabadust piirav.
Üksmeelele jõudmine pole lihtne. See on keeruline isegi pereringis, rääkimata siis suurematest kogukondadest. Mina pean nt talvel 20 C toasoojust mugavaks, minu abikaasa aga lõdiseb selle käes.