Ma ei usu, et selline „pildil“ püsimine erakonna toetajate arvu kasvatab.
Minu arvates ei tohiks ikka üks ja sama kõikidel teemadel sõna võtta, valijaid hingeliselt traumeerida.
Avalikkusele tuleks esitada ühisseisukohti, mitte isiklikke luulusid. Vähemalt võiks selline tingimus kehtida erakondadega seostatavate võtmeisikute avalduste kohta.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/strandberg-maksud-pole-muud-kui-kombain.d?id=34771099&com=1
Riigikogu roheliste fraktsiooni liige Marek Strandberg leiab, et maksusüsteemile pööratakse liigset tähelepanu ning madalad maksud ei edenda majandust karvavõrd rohkem kui arvatakse, et kõrged maksud pidurdavad.Mis jutt see selline on, millel väide põhineb? Maksusüsteemi mõju arengutele on väga oluline – tegemist on olulisima faktoriga.
Põllumajanduses peetakse söödavast või realiseeritavast saagist olulisemaks seemne kogumist ja säilitamist. Seemet hoitakse erilise hoolega, vaatamata isegi kesisele saagile. Seemne kvaliteedist sõltub ju edaspidine saagikus. Sama kehtib ka riigieelarve tulude kohta.
Riik aga korjab maksudena üha enam „seemet“ ära ja pistab selle "asendamatu avaliku teenuse“ varjus nahka.
Maksukoormuse tõstmine, mida EER Riigikogufraktsioon innukalt harrastas, võimaldas ühiskonna jõukuse kasvuks vajaliku seemne ära söömist.
Maksulaekumise kasvatamise ponnistused ei ole tulemuslikud lisaväärtusseemne (rahamassi) vähendamise tingimustes. Ühe maksu muutmine mõjutab teiste maksude laekumist. Näiteks aktsiiside suurendamine vähendab muu hulgas sotsiaalmaksu, tulumaksu ja käibemaksu laekumist.
Maksude tõstmine kahekohalise arvuga mõõdetavas majanduslanguses kasvatab töötust. Seda ei kompenseeri isegi summade efektiivsem ümberjagamine. Tööjõumaksud moodustavad aga ligi poole riigieelarve maksutulust.
Riigitulusid saab kasvatada üksnes lisaväärtusseemne koguse suurendamine, milleks tuleks maksukoormuse tõstmise asemel seda langetada.
Ettevõtete finantsaruanded ja statistika kajastavad nn arvestuslikku ehk tekkepõhist kasumit. Rahavood aga võivad isegi kasumliku tegevuse puhul olla negatiivsed. Kasumit teenides võidakse koguni pankrotistuda.
2009. aastal tõusis pankrottide arv kümnendi kõrgeimale tasemele. Kuulutati välja 1055 äriühingu maksejõuetus.
Kahjumiga lõpetas oma majandustegevuse 31 188 ettevõtet, kahjumiga ettevõtete arv kasvas aastaga ligi 15,3 protsenti.
Kahjumiga majandavate äriühingute arv on tänini veel kõrge. Hindade tõstmise ootusele järgneb vastupidine tulem – müügikogused eriti ei kasva, need pigem langevad. Töökohtade tekke eelduseks on aga jõuline koguseline kogutoodangu kasv. Hinnatõusust saavutatud kasv seda ei soosi.
Ettevõtete majandamine peab olema kasumlik, et püsida konkurentsis. Investeerimiseks tuleb toota ressursse.
Marek Strandbergi lähenemine maksustamisele kinnitab tema võhiklikkust teemas.
Kahju, et valimissüsteem võimaldab sellise lähenemisega inimestel esinduskojas nuppudele vajutamist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment