Astmeliseks muutmisega ei tohiks maksulaekumine kasvada

Sotsiaaldemokraatliku erakonna ettepanek on maksustada tuluosa kuni 1000 euroni kuus jätkuvalt praeguse 21-protsendise määraga ja seda ületav tuluosa 26 protsendiga, ütles erakonna kommunikatsioonijuht Kirsti Ruul.
Keskerakonna juunis algatatud seadusemuudatus, mis teisipäeval koalitsiooniparteide häältega edasisest riigikogu menetlusest välja jäi, näeb ette kolme tulumaksuastet. Aastas 70 000-250 000 kroonist sissetulekut (ehk kuus keskmiselt 5833-20 833 kroonist tulu) võiks Keskerakonna nägemuses maksustada 26-protsendise määraga, sellest vahemikust madalamat tulu 18 protsendi ning kõrgemat 33 protsendiga.
Toetust astmelisele tulumaksule on väljendanud ka EAKL. Selle juhatuse esimehe Harri Taliga sõnul võiks näiteks kuus 10 000-25 000 krooni teenijate reaalne tulumaksukoormus (st tulumaksuks minev tuluosa tulumaksuvaba miinimumi arvestades) jääda enam vähem samaks, sellest vahemikust vähem teenijate tulumaksukoormus võiks väheneda ligi 5 protsendini ning rohkem teenijate tulumaksukoormus tõusta 40 protsendi lähedale.http://www.e24.ee/?id=340326



Kolmest ettepanekust KE oma toob kaasa maksukoormuse kasvu. 100% selles muidugi kindel ei ole, kuna puuduvad andmed elanike sissetulekute kohta. Mitmeti tõlgendatav on ka „tulu“. Seda võib käsitleda nii neto kui ka brutotuluna.

SDE ja EAKL ettepanekud tunduvad põhjendatumad.

Astmelist tulumaksu ei tohiks käsitleda riigi maksutulu kasvatamise kontekstis, vaid sotsiaalsest vajadusest. On ju sotsiaalsed tagatised Eestis teistest ühiskondadest kordades kesisemad. Kerjamisest on tehtud lausa tava.

Eelistaksin 3-4 astmega tulumaksu maksustamist. 4 oleks parem, kuid siis võib süsteem muutuda mõistetamatuks, haldamine aga keerulisemaks.
Tõstaksin tulumaksu vabastuse 6000 kr lähedale, järgneva osa (nt kuni 12000) tasustaksin praegusest madalama määraga, ülejäänu tuletatud protsendiga, mis võimaldaks mainitud maksulaekumist mõnevõrra langetada. Arvestada tuleks ju sissetulekute kasvuga, mille tulemusel maksulaekumised hakkavad varasemaga võrreldes kiiremas tempos kasvama. Vastasel juhul Eesti niigi kõrge maksukoormus (varjatud maksudega arvestades) hakata jälle kiiresti kasvama. Maksumuudatuste tulemusi tuleb käsitleda pikemas perspektiivis (vähemalt 10 aastases kontekstis), muidu jäämegi parandusi tegema.

Üksikisiku tulumaks moodustab riigieelarvest ja maksulaekumistest tühise osa, selle mõningane vähendamisega ei tohiks erilisi probleeme kaasneda. Nimetatud maksu osa moodustab prognoositavast eelarvest ja maksutulust vastavalt 3,8 % ja 5,1%.

Seega ei tohiks üksikisiku tulumaksu esialgne vähenemine erilist mõju eelarve täitumisele negatiivset mõju avaldada. Küll parandab see sisetarbimise kasvu mõjul teisi maksulaekumisi.

Astmelise tulumaksu kehtestamisel pelgan kõige enam seda, sellega kaasneb maksukoormuse kasv. Senise proportsionaalse tulumaksulaekumise konverteerimisega see aga paratamatult kasvab.