EPL arvamustoimetaja Priit Simson kirjutab:
http://www.epl.ee/artikkel/579639
Parteid on riigi¬eelarvest tulevale kopsakale toetusele vaatamata kõrvuni võlgades ja kampaania alles seisab ees.
Vaadakem tõele näkku, kasinuse apostlid on ühed vähestest meie riigis, kelle sissetulekud kriisiajal oluliselt langenud pole – riigieelarvest tulev 84 miljonit krooni tänavu kõigi parteide peale kokku on vaid viie miljoni krooni võrra vähem kui mullu. Järelikult peaks neil olema vähe häid vabandusi oma majandusseisu õigustamiseks. Mida iganes teile räägitakse, kui erinevad parteid omavahel on, pillamine ja võlad ühendavad neid ometi.
Erakondade riigieelarvest ja sponsorrahadest finantseeritud tegevus ei ole efektiivne, tulemus on kaugel oodatust: valitud kaugenevad valijatest, inimkapitali efektiivsus jääb vähese kaasamise tõttu madalaks, demokraatia olematuks.
Ühiskondlike organisatsioonide – sealhulgas erakondade – rahastamine peaks olema rajatud liikmemaksudele ja ühistegevusest teenitavale tulule.
On arusaamatu, miks eelistatakse erakondi teistele rahvaalgatuslikele ühendustele. Eriti veel olukorras, kus elanike usaldamatus parteide suhtes seab kahtluse alla nende otstarbekuse üldse.
Erakondade monopoolsuse vajalikkust on põhjendatud vastutusega, mis teistel kodanikeühendustel justkui puudub. Tegemist on väitega, mis ei toimi. Pole kuulda, et mõni erakond tunnistaks oma süüd. Vaatamata isegi sellele, kui viga on selgesti eristatav.
Üldsõnalised programmid ei kohusta erakondi samuti millekski.
Valimislubadused on kaugel reaalsusest, pealegi haihtuvad need edu korral koalitsioonileppe keerdkäikudesse. Viie jõukama riigiga seotud lubadust mäletavad kõik. Sellest on saanud klassika, mida tsiteeritakse tänaseni.
Sellest, et riik oleme meie kõik, on tehtud sõnakõlks.
Oleme „demokraatiaga“ jõudnud tupikusse, mis seab kahtluse alla riikliku jätkusuutlikkuse. Demokraatia mängimine ja butafooriaga uhkeldamine on kallis tegevus. Suitsupääsukese ja rukkilille kõrvale on tekkinud uus rahvustunnus — stress ja vimm.
Demokraatlikud väärtused ühiskonnas vajaksid muutmist. Poliitilisel maastikul tuleb tekitada terve konkurents - erakondade kõrval peavad saama kandideerida taas ka teised rahvaalgatuslikud liikumised ja ühendused. Muidu jäävadki paljud sotsiaalsed grupid riiklikul tasemel esindamata, võrdsus ühiskonnas tagamata, kriis süvenema.
Demokraatia reformimist võiks alustada erakondade (riigieelarvest) rahastamise lõpetamisest. Väärtushinnangud tuleks pea-pealt tagasi jalgadele pöörata. Kodanikualgatust tuleks eelistada tarbimisele.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment