Tuesday, July 13, 2010

Kiitustel ei tule lõppu

Euroopa Komisjoni rahandus- ja majandusvolinik Olli Rehn ütles Delfile, et Eesti on viimase 18 aastaga tõestanud võimet püsida majanduses stabiilsena ja samas kursis nii Saksa marga kui euro suhtes.
http://majandus.delfi.ee/news/euro/delfi-brusselis-olli-rehn-eesti-on-toestanud-et-edu-pole-juhuslik.d?id=32114499&l=fplead


Vabandan, et kordan mõningaid varem öeldud mõtteid. Lohutan end sellega, et vaikimine pole kordamisest parem.

Eestis on alla 600 000 palgasaaja.
Ülejäänud (ca 800 000) on siis lapsed, pensionärid ja töötud.

Maksu-ja tolliameti teatel teenib 75 000 eestlast 4350 krooni ja alla selle.

Seega võib väita, et üle miinimumpalgast suurem palk on 500 000 inimesel.

Keskmist või üle selle teenib kusagil 150 000 palgasaajat. Miinimumpalga ja keskmise vahele mahub veel palju numbreid. Nimetatud summad sisaldavad muide ka maksusid.

Need, kes orienteeruvad hinnatasemetes ehk nõustuvad, et eestlastest on tehtud kerjused. Seda vaatamata isegi sellele, et üksikud tunnevad ennast mõnusalt.

Nõudlus toiduabi pakkide (makaronid ja jahu) järel aina kasvab. Piinlik on!

Üllatun üha enam, kuidas suudab ühiskond maksta üüratuid summasid ninanokkijatest riigikogulastest nõukoguliikmetele. Need ületavad sageli keskmise elaniku sissetuleku.

Eestis pidavat ameteid ja ametkondi olema kordades enam kui Soomes. Olen seda vähemalt kusagilt lugenud.

Konstruktiivseid arutelusid haldusstruktuuri muudatuste üle aga millegipärast ei toimu.

Meie riik meenutab mulle loomaarstina töötatuid aegu.
Esimene asi, millele siis tuli tähelepanu pöörata, olid parasiidid. Neid esineb loomadel aga palju. Neid leidub nii seedetraktis, hingamiselundites, maksas, karvkattes ja kui ka teistes elundites.

Eesti riik meenutab just parasiitidest räsitud looma – ministeeriumid, ametid, ametkonnad, sihtasutused, MTÜ-d, omavalitsused, erinevad esindatused on võrreldavad parasiitidega, mis pärsivad oodatud tendentse ühiskonnas. Varsti polegi riigist peale luukere midagi alles.

Ühiskonnas tuleb taastada soovide ja võimaluste tasakaal, rõhuasetusi/väärtushinnanguid tuleks muuta.

Probleeme teadvustamata jäämegi üksteise peale urisema ja oma seisukohti teistele peale suruma.

No comments:

Post a Comment