Eestis pidavat ameteid ja ametkondi olema kordades enam kui Soomes. Olen seda kusagilt lugenud.
Konstruktiivseid arutelusid haldusstruktuuri muudatuste üle aga millegipärast ei toimu.
Riigi haldusstruktuur meenutab mulle kunagisi loomaarstina töötatud aegu. Esimene asi, millele tuli siis tähelepanu pöörata, olid parasiidid. Neid esineb aga palju. Neid leidub nii seedetraktis, hingamiselundites, maksas, karvkattes kui ka teistes piirkondades.
Eesti riik meenutab mulle parasiitidest räsitud looma – ministeeriumid, ametid, ametkonnad, sihtasutused, MTÜd, esindused, omavalitsused on närinud riigi õhukeseks. Aeg oleks tunnistada, et Eesti ei ole õhuke, teeme vaid mõttetuid kulutusi.
Ühiskonnas tuleks taastada soovide ja võimaluste tasakaal, rõhuasetusi/väärtushinnanguid muuta.
Probleeme teadvustamata jäämegi üksteise peale urisema ja oma seisukohti teistele peale suruma.
Igat asja saab teha paremini. Paremini saab ka riiki juhtida, selle tegemisi korraldada. Puuduste põhjendamisele ei tasuks aega raisata, sellele pole mõtet maksumaksja raha kulutada.
Ühiskonnas tuleks algatad probleemide teadvustamise avalik arutelu. Ajurünnak sobiks selleks ideaalselt. Järgnevaks sammuks võiks olla probleemidest eelistusterea koostamine. Alles seejärel võiks asuda lahenduste kallale. Vastupidine järjestus ei toimi, see on paljudele mõistetamatu ja ebaefektiivne. Sellised otsused langevad ebaviljakasse pinnasesse, on teostamatud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment