PM kirjutab:
http://www.postimees.ee/?id=285534#kommenteeri
Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk leiab, et pensioniea võimalik tõstmine tekitaks probleeme inimestele, kes praegugi enne pensioniiga tööturult eemale jäävad. Ta peab mõistlikuks teha süsteemi paindlikumaks, et inimesed saaksid ise oma pensionile jäämise aja üle otsustada.
Igat seisukohta annab (näidetega) põhjendada.
Selgemast selgem on aga see, et pensionieelikutel on raske tööd leida, nende tervislik seisund kitsendab valikuvõimalusi. Kuuekümneaastaseid 8 tundi tootmisliini taga seismas, metsaraie töid või mõnda muud füüsilist tööd tegemas, on isegi ette kujutada raske.
Inimestel peaks olema väljateenitud puhkusele jäämisel sõnaõigus. Vähemalt tervisekindlustus võiks olla kõikidele eakatele tagatud.
Pensioniea tõusu ja pensionide langetamise vahele saab võrdusmärgi panna.
Pensioniea tõusuga jäetakse osa sellest ilma. Sellise lähenemisega ei järgita õigluseprintsiipi. Pensionide vähenemist peaksid tunnetama kõik.
Kahe silma vahele ei tasuks kindlasti jätta eripensioneid.
Uurijatele ega teistele kontoritöötajatele pole minu arvates eripensionäride staatus põhjendatud. Öeldu kehtib ka kõrgete riigiametnike kohta, kelle osa toimetulekuraskustesse sattunud elanike kasvus ei saa alahinnata.
Enne pensioniea tõstmist või väljamaksete vähendamist tuleks riigi haldusstruktuur optimeerida – soovid viia võimalustega vastavusse. Praegune struktuur ei ole taskukohane, pole jätkusuutlik. Sellest ka probleemid sotsiaalkindlustuses - oleme kaugel maas vanadest demokraatiamaadest.
Meil poleks vaja matkida teiste (suuremate) riikide haldusstruktuure.
Isegi ühe ministeeriumiga Eesti tagaks elanikele senisest turvalisema elukeskkonna.
Bürokraatia on pahaloomulise kasvajana vohanud kõikjale. Teda toitvad alged vajaksid kärpimist, ressursid aga elanike turvalisusse suunamist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment