Kristiina
Ojulandi koheldakse, kui suli. Üldsuse silmis tehti maha, visati erakonnast välja.
Mul pole õrna aimu, kuidas võimuladvikud erakonnakaaslaste
panuseid hindavad. Oletan, et üheks kriteeriumiks võiks olla erakonnale
lojaalsete arvu (nt erakonnas, piirkonnas, riigis) kasvatamine. Kui kellegi
tegevusest tulenevalt toetajate arv kasvab, siis on panus positiivne, kui
langeb siis negatiivne.
Ei tahaks uskuda, et Kristiina Ojulandi teened RE maine
allakäigule erilised oleksid. Kogu RE võimuladviku hallolluses leidub närbunuid kohti.
Kuidas muidu seletada üldsuse arvamusega mitte arvestamist, enesekriitika puudumist, teiste (sh kaaslaste) halvustamist, üldsuse eksitamist.
Ka vaikimine on petmine.
Kui nüüd isiklikuks minna, siis suurimad teened RE
allakäigus peaksid olema Andrus Antsipil. Tema (ülbe) hoiak ja enesekesksus murendab ka kõige
siiramate ja heatahtlikumate kollektiivide alustalasid.
Vaagigem Ojulandi toime pandut (inimeste tahtega manipuleerimine). Kõik poliitikud toimivad nii. Kes manipuleerib liikmemaksu tasumisega, kes mõne muu teenega. Riiklikel valimistel saab osta hääle ka kondoomi, apelsini või pastaka eest. Valija tahtega manipuleerimist harrastavad kõik poliitilised ringkonnad, erandeid ei leidu riigikogulaste ega valitsusliikmete hulgast. Miks vaid Ojuland erakonnast välja heideti? Kogu juhatus tulnuks koos saba ja sarvedega poliitilisele prügimäele heita ja rikkumata inimestega asendada.
Eesti oludes pole valituks osutumine sahkerdamiseta (petmiseta) võimalik. Ausaks jäädes ei pääseta juhatustesse, riigikogusse, ühiskassast kompenseeritavatele positsioonidele
(sh nõukogud).
Kui küsite, mida annaks valskuse peatamiseks teha, siis vastan: tagada kõikidele kodanikeühendustele võrdsed võimalused ja lõpetada valitud grupeeringute ühiskassast rahastamine. Valimisseaduse muutmisega teeksime petturite elu kibedaks.
No comments:
Post a Comment