Ansipid, Ilvesed, Ojulandid ja
mitmed teised otsustusnuppude juurde mitte demokraatlikul teel saanud teevad
Eesti demokraatiast erilise pärli.
Eestit nimetatakse parlamentaarseks
riigiks. Tegemist pidavat olema parimaga, mida tahta. „Eesti demokraatia"
võib olla meelepärane poliitikutele (pole vaja kellegi ees vastutada), kuid
mitte rahva enamusele. Ühiskonnaliikmete toetus erakondadele on madal (kõigub
20–30 protsendi vahel), valimissüsteem sillutab otsustusnuppude juurde teed aga
vaid nende esindajatele, seab kaikaid kodaratesse üksikkandidaatidele,
parteiväliste ühenduste (Riigikogu valimistel) osalemise teeb hoopiski
võimatuks.
Mis demokraatlikust ühiskonnakorraldusest me räägime, kui
Eurobaromeetri andmetel (uuringut teostab Emor) usaldab riigikogu 29 protsenti,
parteisid aga 16 protsenti Eesti elanikest (2012). Keda huvitab selline
parlamendidemokraatia?
Postimees: Reformierakonna esimehe,
peaminister Andrus Ansipi sõnul on Euroopa Parlamendi liige, erakonna
Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juht Kristiina Ojuland maksnud oma
arveldusarvelt liikmemaksu nende inimeste eest, kelle identiteeti on partei
sisevalimistel kuritarvitatud.
http://www.postimees.ee/1256748/ansip-ojuland-tasus-petuhaaletajate-eest-ise-liikmemaksu/
No comments:
Post a Comment