Poliitikud põhjendavad iseotsustamise harrastamist kodanike rumalusega.
Tuleb nõustuda, et rahvas ei saa paljustki aru. See ei tulene aga rumalusest, vaid esitatava informatsiooniga manipuleerimisest, tõe varjamisest.
Võtame näiteks töötuse, mida üldsusele serveeritakse töötukassas registreeritute arvuga. Tegemist on tegelikkuse moonutamisega. Keskmise statistilise töötasuga on sama lugu – mediaanpalk on aritmeetilisest 28% madalam, osaline tööaeg teisaldatakse täistööajale. Majanduskasvu kajastatakse lühiajalises kontekstis, mis tekitab (teatud hetkedel) põhjendamatut rahulolu tunnet.
Eestis domineerib seisukoht, et elanikke ei saa otsustusprotsessidesse kaasata ka veel seetõttu, et ühiskonnas toimuvatele protsessidele lähenetakse emotsionaalselt. Soovitakse näiteks maksude kaotamist, toetuste kasvatamist.
Nii see muidugi ei ole. Soovitakse teistsugust lähenemist, kulutuste põhjendatust.
Jälgisin mõni aeg tagasi USA toimunud maksu tõstmise rahvahääletust. Elanikelt küsiti 0,7 protsendi kinnisvaramaksu tõstmiseks nõusolekut. Vaheinfoks niipalju, et piirkonnas, millest räägin, tasutakse keskmise suurusega (meie mõistes suure) ühepereelamult 15-16 tuhat dollarit maksu aastas, mis moodustab mediaan sissetulekust (pere kohta) ca 15%.
Kodanikuühiskondade maksumaksjad on kursis eelarveliste vahendite kulutamisega, peavad kulutusi põhjendatuks, mõistavad toimuvat.
Ühe Eesti omavalitsuse volikoguliikmena, revisjonikomisjoni esimehena, majandusarvestuse ja rahanduse magistrina puudub minul selgus vallas toimuvast. Konsolideeritud aruanne ja kirjed ei võimaldagi selget pilti saada. Mulle on mõistetamatu, kellele Eestis aruandeid kirjutatakse.
Tagasi USAs toimunud rahvahääletuse juurde tulles lisan, et nii üllatav kui see ka ei ole, kuid valdav osa elanikest pooldas maksutõusu. Seda tehti mitte seetõttu, et inimestel on raha üleliia, vaid soovist panustada kodanikuühiskonda. Kogutavad summad investeeritakse lastesse. Eelarvetes valitseb selgus, kirjetes konkreetsus, pole kahtlustki, et summasid sihipäraselt kulutatakse.
Meie poliitikutele omaseid trikitamisi demokraatlikes kodanikuühiskondades ei harrastata.
Kui kedagi Eestis „rumalaks“ tembeldada, siis oleksid need edevad ja kasuahned poliitikud, kes informatsiooni omades valesid otsuseid langetavad.
No comments:
Post a Comment