Unistus soojast vannist

Linnaleht: Aeg, mil vannikümblus pole enam taskukohane
http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=2786

Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas ja võimude lahusus. Eesti demokraatia on sellest kaugel. Otsuste langetamisel ei lähtuta niivõrd elanike huvidest, kuivõrd kamraadlusest ja isiklikust ambitsioonikusest.
Nendel põhjusel ei täida ka seadustega paika pandud eelnõude lugemised otsustusprotsessis oma eesmärki. Arutelude asemel toimuvad vaidlused, mille tulemused on ette teada: võimukoalitsioonid kiidavad enda projekte, opositsioonide pärusmaaks jääb halvustamine. Mainitud lähenemine on üleüldine, kehtib nii keskvõimu kui ka kohalike omavalitsuste kohta.

Üleriigilised juhtumid
Vaatamata üldsuse tajutavale vastuseisule läks Eesti Euroopa päästefondis osalemise otsuse langetamine sujuvalt. Teisiti ei kulge kodanikuvaenuliku riigieelarve vastuvõtmine. Sõjaliste kulutuste kasvatamine tingimustes, kus paljudele pole isegi hambaravi taskukohane, on põhjendamatu. Toimetulekuraskustes olevate inimeste saatusele tankide eelistamine on võigas. Aga selline lähenemine pole omane üksnes keskvõimule, vaid ka omavalitsustele.

Tallinna juhtum
Võtame näiteks Tallinna Televisiooni ümber toimuva. Poliitilise kähmluse asemel võiks pühenduda üldsuse arvamuse väljaselgitamisele. Ühist raha kasutatakse sihipäraselt vaid siis, kui kasutamise otsus põhineb ühiskondlikul kokkuleppel. Lasteaedade rahastamine, õpetajate töötasud, Tallinna Televisiooni loomine ja paljud teised üldsusele tähtsad otsused ei tohiks sündida kinniste uste taga väikse seltskonna tahtel. Sellel puudub igasugune seos esindamisega või demokraatiaga – igatahes pole tegemist esindusdemokraatiaga. Diktaadil põhinev otsustamine tekitab vastandumise ning see ei mõju edasistele arengutele sugugi positiivselt.

Kohila juhtum
Et mitte üldsõnaliseks jääda, tooksin diktaadil põhineva otsustamise näite ka 7000 elanikuga Raplamaalt Kohila vallast, kus kohaliku poliitilise eliidi tahtel hakatakse ellu viima ebaefektiivset, enamikule inimestest kahjulikku veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi laiendamise ja uuendamise projekti. Esmapilgul võib ambitsioonikusel põhinev tegevus isegi üllana tunduda, kuid süüvimine viitab tarbija rahakotile laastavale ponnistusele.
Teenust pakkuva äriühingu Kohila Maja OÜ kodulehel on kirjas, et projekti maksumus on 180 599 488 krooni ja omafinantseering 20,95 protsenti. Investeering ületab vee- ja kanalisatsiooniteenusest mullu laekunu 34,5-kordselt. Tegemist on valla kolme aasta maksulaekumisest (sealhulgas sotsiaalmaks) suurema summaga.
Investeeringute üheks argumendiks peaks olema hinna ja kvaliteedi suhe, tulevaste kulutuste optimeerimine. Aga juba praegu maksavad Kohila elanikud vee ja kanalisatsiooni eest tallinlastest 46 protsenti kõrgemat hinda. Näiteks tualeti kasutamine neelab olenevalt loputuskastist 20–40 kroonisenti kord, duši all käimine on veel kulukam. Vanniskäik on isegi keskmise sissetulekuga inimesele luksus.
Konkurentsiamet leiab, et Tallinna veeteenuse hind on põhjendatust 36 protsenti kallim, mistõttu see peab langema. Kohila hindadel on vaid kasvuruum. Mitterikkad ehk enamik kohalikest elanikest pole rahul ning kavandavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise piiramist – vanniskäigu asemel enda pesemine niriseva kraani all, tualeti loputamine kartulikeeduveega jne.

Kulude kasv vajab ühist ohjeldamist
Hindade ja maksude tõstmised on tagajärjed, millel on ühine põhjus – püsikulude kasv. Samas aga vähendab kitsastel aegadel iga hinna- või maksutõus tarbimist ning halvendab elukvaliteeti.
Olen veendunud, et püsikulude kasv vajaks päitseid, mis innustaks meie ühist raha otstarbekamalt kasutama, soosiks ühiskonnaliikmete ühtsust ja tekitaks ühtekuuluvustunnet. Ma kahtlen väga, kas kaitseväe kulutuste kasvatamine, Tallinna Televisiooni ülalpidamine, Eesti Energia investeeringud Jordaaniasse ja USA-sse, Kohila veetrassi ehitamine ja paljud teised auahned, kuid samas kulukad projektid neid eesmärke täidavad. Pigem töötavad neile vastu.
Eelarvepoliitikaga annab nihutada mägesid, kuid annab ka palju untsu keerata. Sooviksin väga, et väiksearvulise kogukonnana suudaksime olla senisest ühtsemad ja edumeelsemad.