Vaatamata sellele, et poliitikud ei väsi korrutamast õpetajate madalatest palkadest, pole neil viga midagi. Kui mingit seisukohta pidevalt korrutada, siis muutub see lõpuks ka tõeks. Õpetajate madalad sissetulekud on hea näide „tõest“ ja statistikaviguritest.
Õpetajad on teiste gruppidega võrreldes hästi kindlustatud. Arstidega ja poliitilise eliidiga muidugi neid võrrelda, kuid nendest kehvemal järjel olijate arv on kordades suurem.
PM kirjutab:
http://www.postimees.ee/?id=359229
Õpetajate keskmine kuupalk 2008. aastal oli rahandusministeeriumi andmetel 13 165 krooni, mis on isegi kõrgem kui Eesti keskmine kuupalk, mis oli statistikaameti andmetel samal aastal 12 605 krooni.
OECD koefitsienti ümberarvutatuna tähendaks see 104 protsenti, millega me anname suhtarvult silmad ette isegi Soomele, ületades kindlalt OECD keskmist.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) eestvedamisel koostatud PISA uuringus öeldakse Eesti haridussüsteemi kirjeldades, et meil on madalapalgalised õpetajad.
OECD 2008. aasta statistika annab tõepoolest taolisteks järeldusteks alust.
Eesti puhul on siinkohal tegemist palga alammääraga, ilma lisatasudeta ja täiendava koormuseta. Samas on osadel riikidel arvestatud õpetajate palgale lisaks ka teatud boonuseid või esitatud hoopiski keskmine palgatase. Lisaks ei arvesta ülevaade riigiti erinevat õpetajate töökoormust.
Õpetaja töötasu on Eestis oluliselt suurem kui välja toodud seadusandlik palga alammäär.
Näiteks samal 2008. aastal olid palgaalammäärad vastavalt noorempedagoogil 9516 krooni, pedagoogil 10 077 krooni, vanempedagoogil 11 517 krooni ning pedagoog-metoodikul 13 908 krooni. Neist arvestas OECD üksnes pedagoogi palga alammäära.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment