Eesti SKT elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi oli eelmisel aastal 64 protsenti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest, selgub Eurostati andmetest.
2008. aastal oli vastav näitaja Eestil 68 ning 2007. aastal 69 protsenti.
Eelmise aasta andmete põhjal paiknevad Eestist tagapool Poola (61 protsenti), Leedu (55), Läti (52), Rumeenia (46) ja Bulgaaria (44).
Kõige kõrgem oli SKT elaniku kohta Luksemburgis (271 protsenti ELi keskmisest), Hollandis (131) ja Iirimaal (127).
Rootsis oli vastav näitaja 118 ja Soomes 113 protsenti.http://www.e24.ee/?id=357840
Pole meil lootustki viie jõukama hulka jõudmiseks. Jätkame selle asemel madalamate redeliastmete hõivamist.
Arvestada tuleb ka sellega, et erinevus ostujõus on tegelikult veelgi suurem.
Sisemajanduse kogutoodangu ja elanike jagatis ei kajasta (elanike) ostuvõimet, sest sellesse arvestatakse ka välisriikide inimeste sissetulekud.
Ettevõtlus Eestis on viimase kümnendikuga rahvusvahelistunud. Kasvanud on ka välismaalaste omandis olevate ettevõtete kasumid, mida ei tohiks meie inimeste ostuvõimesse arvestada. Samas muidugi jäävad kajastama eestlaste poolt välismaal teenitavad kasumid, kuid need on sellega võrreldes tühised.
Rahvamajanduse kogutoodang võimaldaks ostuvõimet õiglasemalt hinnata.
Arvestada tuleks ka sellega, et lisaväärtusel ja lisaväärtusel on kvalitatiivne erinevus.
Üksikute sektorite ja ettevõtete arengul on mõru mek man. Need võivad ebasoovitavadki (nt elanike tervise arvel saavutatud kasv, avaliku halduse või riigikaitse kulutuste kasvatamisega saavutatud kasv jmt) olla, elanikke vaesemaks teha, ostuvõimet langetada.
Ka monopoolsete ettevõtete hinnasurve kasvatab küll kogutoodangut, kuid langetab elanike ostuvõimet.
Võimuhierarhia on teinud eestlastest kerjused. Põhiseaduse ees põlvitamata, jäämegi selleks. Rahvas tuleb ülendada kerjuse staatusest riigivõimu kõrgeimaks kandjaks, vastasel juhul jäämegi valesid otsuseid langetama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment